Mida teha hiinlaste miljarditega?

IT- ja mängumaailmas Peter Vesterbacka nimi tutvustamist ei vaja, mobiilimängu “Angry Birds” pikaaegne turundusjuht on ennegi ambitsioonikaid unistusi taevast alla toonud. Ajakiri Time valis ta 2011. aastal saja mõjuvõimsama inimese hulka.

Praeguseks on Vesterbacka aasta aega vedanud Tallinna ja Helsingi vahele rajatava tunneli projekti. Ta lubab aasta pärast ehitusega alustada ning viie aasta pärast selle valmis saada. Tema näeb asja linnulennult, nii paistab kaksiklinn Tallinn-Helsingi mitte maailma äärel, vaid keset ­Aasia ja Euroopa ühendust – praktiliselt maailma naba.

Eestil on sellisest suhtumisest ja pealinnu ühendavast tunnelist Äripäeva arvates ainult võita.

Koridori üks ots

Tunneli ehituseks vajalik 15 miljardit ­eurot ei ole Vesterbacka jaoks ulme, vaid teatud hulk tööd – selle leiab Hiinast, mis rajab uut suurt Siiditeed Aasiast Euroopasse. Kasahstani paigutatud 50 miljardi euro kõrval paistab tunneli summa juba väiksem ja selle tagasiteenimine tõenäolisem. Kasahstani miljardid on osa Hiina gigantsest autotransiidikoridorist Lääne-Euroopa–Lääne-Hiina, mis saab alguse Venemaalt ja Soomest ning lõpeb Lianyungangi sadamas Hiinas. Tunnel lisaks selle koridori algusesse Eesti.

Soome lennufirma Finnair seadis aastaid tagasi Aasia kohaks, kust on võimalik kasvu ammutada. Aasia reisida ihkav keskklass võib kümne aasta pärast juba miljardi inimeseni ulatuda, oleks rumal sellele nõudlusele mitte vastu tulla. Kaksiklinnana saaks ka Tallinn lennufirma tehtud tööst kasu lõigata ja ühtlasi saaks hiinlasi või vietnamlasi Tallinna keskajaga peibutada, kuhu jõuab sihtlinnast vaid mõnekümne minutiga. Sest kaugusi ei maksa juba ammu mõõta mitte kilomeetrites, vaid minutites ja tundides. Nii asub ka Helsingi Pekingist vaid seitsme lennutunni kaugusel, Hiinast vaadates on see siseliini lennuaeg. Frankfurti jõudmiseks tuleb paigal püsida kolm tüütut lennutundi rohkem.

Juba tunneli ehitamine tõmbab siia piirkonda uusi inimesi ja ettevõtteid, olgu siis põhjuseks insenerihuvi või ootus, et keskkond elavneb ja turg kasvab. Paras aeg on modernse ümbrusega ahvatleda ka Brexiti tõttu Londonist lahkuda kavatsevaid kontoreid, kaksiklinnana on pakutav maksukeskkond ja töötingimused kaks korda mitmekesisem kui eraldi. MarkIT juhi Andres Agasilla arvates võiks tuhande ettevõtte siia toomine olla täitsa jõukohane.

Idee ka reisijaid juurde tuua

Vesterbacka ei kavatse aga kolijaid ootama jääda, vaid mõtleb neid ise Hiinast siia meelitada. 100 000 peret annaks muidugi juurde uusi tarbijaid ja pensionimaksjaid, aga kui meil on probleem, et riiki on ohtlik lubada tööloaga üle 1300 inimese, on see number ikka kaugelt üle võlli.

Mingit Euroopa toetust projektile kavas hankida pole ja see ei sõltu ka Rail Balticust, mis muidu võiks kenasti liini pikendada.

Tunnel seob Tallinna ja Helsingi väljastpoolt vaadates üheks punktiks, sarnasemad võiks olla ka pealinnu ümbritsevad riigid. Nagu ettevõtted viivad ühes riigis töötanud mudeli edasi järgmistesse, nii võiks teha ka kaks keelelt ja kultuurilt sarnast naaberriiki. Konkureerimiseks jääb riike küll ja veel.