Sotsiaalmaksusoodustusega "ajude" järgi

President Kersti Kaljulaidi ERRile öeldud sõnade kohaselt tasuks Eestil kaaluda praeguse ettevõtte tulumaksuvabastuse kõrval või asemel sotsiaalmaksusoodustust, mis võimaldaks masinate asemel inimestesse investeerida ning leevendaks seeläbi kvalifitseeritud tööjõupuuduse probleemi. Uue soodustusega asenduks kapitali investeeringuid toetav süsteem soodsaks riske võtvale ning kõrget palka maksvatele ettevõtetele.

Äripäeva hinnangul on Kaljulaidi idee sotsiaalmaksusoodustusest tervitatav, kuid seda ei tohi teha tulumaksuvabastuse täieliku kaotamise arvel.

Sotsiaalmaksusoodustus on abi ettevõtetele, kes otsivad tikutulega taga kvalifitseeritud tööjõudu. Konjunktuuriinstituudi andmete kohaselt on viimase järgi Eestis nõudlus suur, kuid pakkumine väike – viimases kvartalis vähenes töötuse määr 6,8 protsendilt 5,1 protsendile. Seetõttu tuleb uute inimeste palkamisel sageli arvestada väga suurte palganõudmistega. Brutopalga kasvu oodatakse sel aastal ligi 7 ning järgmisel ligi 6 protsenti. Kaljulaidi hinnangul võibki juhtuda, et firma tegevuskuludest moodustab tööturu olukorra tõttu põhiosa palk. Sotsiaalmaksusoodustus aitab siinkohal kõige suuremat kuluallikat kompenseerida ning vähendada firma igakuiselt väljamakstavat palgafondi.

Arenguseire Keskuse juulis tellitud uuringust selgub, et Eesti ettevõtete investeeringutest 69 protsenti läheb masinatesse ning innovatsiooni minev panus jääb alla kolmandiku. Sotsiaalmaksusoodustus aitaks suunata investeeringud masinatest inimestesse ning senine odav tööjõud asenduks spetsialistidega. Viimastesse suudaks väiksema sotsiaalmaksu korral rohkem panustada ka Äripäev, kelle põhivara on amortiseerumatu inimvara, mitte raud või betoon. Praegune maksukorraldus soosib aga just vana tüüpi investeeringuid ja maksustab täie rauaga üha kallinevat inimese tööjõudu – näiteks viimase kolme aastaga on ettevõtjatelt riigieelarvesse laekuv ainuüksi juulikuine sotsiaalmaks kasvanud 220 000 eurolt 270 000 eurole. Siim Kallas mängis Äripäeva möödunud sügiseses esimeses IME (isemajandava Eesti) saates mõttega sotsiaalmaksu täielikust kaotamisest, mis võiks olla praegu samasugune radikaalne samm, nagu oli omal ajal ettevõtte tulumaksu kaotamine.

Inimeste meelitamine töötlevast sektorist kõrgtehnoloogilistesse sektoritesse on Arenguseire Keskuse hinnangul oluline, et viia Eesti majandusareng varajasest etapist järgmisesse staadiumisse. Sotsiaalmaksusoodustus täidaks seda eesmärki, andes inimtööjõule keskenduvale ettevõtjale lisavahendeid piiride tagant "ajude" meelitamiseks ning siinse töökeskkonna atraktiivsuse suurendamiseks. Leeveneks praegune Eestis valitsev olukord, kus töötlev tööstus on statistikaameti andmete kohaselt suurim majanduskasvu panustaja ning kaoks vajadus sellesse kui suurimasse panustajasse jätkuvalt prioriteedina investeerida.

Sellegipoolest on ettevõtjasõbralikkust, ratsionaalsust ning otsustusvabadust oma aluspõhimõteteks pidav Äripäev seda meelt, et sotsiaalmaksuvabastus ei tohiks tulla ühe variandina väljapakutud tulumaksuvabastuse arvel. Olemas võiks olla mõlemad või alternatiivina peaks ettevõtjale jääma vähemalt võimalus valida, kumba ta kasutab. Selle otsuse saaks iga firma langetada vastavalt oma vajadusele ning tekiks olukord, kus reformi tõttu keegi ei kaota, küll aga võidaksid tõsises "ajude" nappuses vaevlevad ettevõtjad.