Kirik Põhjamaade eeskujul julgemalt investeerima

Äripäev annab tänases lehes põhjaliku ülevaate erinevate Euroopa kirikute investeerimiskommetest. Kui Põhjamaades on kirikud aktiivsed ja edukad investorid, siis Eestis tegutsetakse väga konservatiivselt üksnes kinnisvara valdkonnas.

Äripäev leiab, et siinsed kirikuisad võiksid Põhjamaade kolleegidest eeskuju võtta ning julgemalt ja häbenemata investeerida, sest nõnda kosuks lisaks kirikuvarale ka kodumaine investeerimiskultuur.

Kirik on olnud Euroopas läbi ajaloo vaieldamatult väga mõjuvõimas institutsioon ning on seda tänapäevalgi. Paljude aastasadade jooksul on mitmel kirikul kogunenud märkimisväärne hulk maist vara ning katoliku kirikut peetakse üsna üksmeelselt üheks maailma rikkamaks organisatsiooniks. Eesti kirikute varakambrid loomulikult nii rikkalikud ei ole, kuid üksjagu kinnisvara on kirikute valduses meilgi.

Eesti suurim, evangeelne luterlik kirik (EELK), on oma varade haldamiseks loonud eraldi ettevõtte, Kiriku Varahaldus, mille kasum on viimastel aastatel püsinud stabiilselt poole miljoni euro ringis. Tegeletakse kirikule kuuluva kinnisvara haldamise ja arendamisega, enim avalikkuse tähelepanu on saanud Tallinnasse Lennuki ja Maakri tänavate nurgale plaanitav 33korruselise pilvelõhkuja, mille ehitus võib alata lähiaastail.

Kinnisvaraarendus on aga ka ainus investeerimisvorm, mida kirik viljeleb ning sedagi kuidagi poolhäbenedes ja vabandamisi. EELK kantsler Andrus Mõttus kinnitab, et kirik on investeerimise mõttes konservatiivne: "Me elame peost suhu. Klassikalises mõttes me ei investeeri." Investeerimine ei ole aga midagi sellist, mida peaks häbenema ning investeerimise alustamiseks ei pea omama hiiglaslikku algkapitali.

Pika investeerimiskultuuriga Rootsis investeerib ka sealne luterlik kirik edukalt aktsiatesse ning teenis neilt mullu 510 miljonit Rootsi krooni tulu. Nii Rootsi kui ka Soome luterlikul kirikul on oma pensionifond, mille raha investeeritakse ka aktsiaturgudele ning mis võimaldab kirikutel maksta koguduste liikmetele täiendavaid pensione.

Jah, Rootsit peetaksegi üsna üksmeelselt Euroopa parima investorkultuuriga riigiks. Pea 90% elanikest omab mingit liiki investeeringut ning juba vastsündinuile pistetakse näppu rahvaaktsiad.

Eestil oma okupatsioonidest räsitud ajalooga ning õhukese rahvusliku kapitaliga saab sellele vastu panna olla üksnes suurem innovatsioonijulgus ning väheste ressursside nutikam kasutus.

Et pika investeerimiskultuuriga riikidele järele jõuda, peame selle nimel riigi ja ühiskonnana teadlikult pingutama ning olema nutikamad ja kiiremad. Mitte konservatiivsemad ja aeglasemad. Ka kirikul ühiskonna olulise osana on selles oma roll.

Mida laiemalt levib Eestis säästude nutikas investeerimine, seda jõukam me ühiskonnana oleme ning mis võiks olla säästmisel ja investeerimisel Eestis parem eeskuju näitaja kui pika ajalooga kirik, mille õpetuse najal sellel maal aastasadu väärtust on loodud ja oma lastele pärandatud.