OMX Baltic−0,4%270,49
OMX Riga0,14%871,89
OMX Tallinn−0,5%1 735,82
OMX Vilnius−0,01%1 041,01
S&P 500−0,29%5 983,99
DOW 30−0,86%43 910,98
Nasdaq −0,09%19 281,4
FTSE 100−1,22%8 025,77
Nikkei 225−1,66%38 722,41
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,94
GBP/EUR0,00%1,2
EUR/RUB0,00%103,73

OMX Baltic−0,4%270,49
OMX Riga0,14%871,89
OMX Tallinn−0,5%1 735,82
OMX Vilnius−0,01%1 041,01
S&P 500−0,29%5 983,99
DOW 30−0,86%43 910,98
Nasdaq −0,09%19 281,4
FTSE 100−1,22%8 025,77
Nikkei 225−1,66%38 722,41
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,94
GBP/EUR0,00%1,2
EUR/RUB0,00%103,73

15.11.18, 06:00

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Aeg parandada pensionisüsteemi

Riigi ülesanne on muuta pensionisüsteem inimestele majanduslikult kasulikumaks ja seda tuleks teha veel praeguse riigikogu koosseisu ajal.

Äripäev

Foto: Anti Veermaa

Täna arutab riigikogu rahanduskomisjon pensionisüsteemi reformimiseks vajalikke muutusi, millel on oluline mõju pensionisüsteemi saatusele. Komisjon teeb ettepanekuid riigikogus teisele lugemisele minevale eelnõule, mis praeguses redaktsioonis suunab pensionifonde rohkem tootlust teenima ja muudab pensioniea paindlikumaks.

Äripäev on alati olnud seisukohal, et see muutus on vajalik, kuid sellest on vähe. Vaja on muuta väljamaksete süsteem paindlikumaks, võimaldada inimestel kogutud varalt tootlust ka pensioni väljamaksmise ajal, soodustada konkurentsi, kaotada ebamõistlikud investeerimispiirangud, muuta süsteem läbipaistvamaks ja anda inimestele suurem õigus oma raha ja investeeringute üle otsustada.

Praegu kehtib olukord, kus inimene peab valima ühe kolmest kindlustusseltsist, mis kohe märkimisväärse osa (Tuleva hinnangul viiendiku) kogutud raha tasudeks ära võtab ja siis elupäevade lõpuni igakuist pensioni maksab.

Pragmaatiliselt võttes on kindlustusseltsi huvides inimese võimalikult varane surm, sest kogutud vara ei ole pärandatav ja läheb surma korral seltsile. Teiselt poolt kogutakse sellega n-ö tasandusfond, millega kompenseeritakse nende pension, kes eeldatust kauem elavad.

Seetõttu tundub, et seltside riskid on maandatud ja erilist huvi süsteemi muuta neil pole, sest raha võetakse pensionärilt kohe teenustasuna ära. Kuigi pensionär annab oma raha seltsile ja selts selle väärtust kahtlemata kasvatab, siis inimene sellest mingit osa ei saa.

Pensionisaaja huvides on loomulikult saada pensioni elu lõpuni, kuid kui tema raha pensionisüsteemis põleb ja kogutud vara pensionilegi minnes ei kasva, on süsteem mäda.

Värskel pensionäril võiks olla võimalus saada fondipensioni ehk jääda pensionifondi kliendiks edasi nii, et ta saaks osakute müügist pensioni, samas kui fondi jääv summa kasvaks edasi, samuti oleks jääk pärandatav. See võimalus peaks olema reaalne, sest juba tehtud katse muuta väljamakseid paindlikumaks, võimaldades kindlustusseltsidel pakkuda investeerimisriskiga lepinguid, on läbi kukkunud.

Kindlustusseltside liit on vastuargumendina väitnud, et fondipensioni lubamine on kogu pensionisüsteemi muutmine, sest see kaotaks pensionide eluaegsuse põhimõtte ja senise eesmärgi: aidata inimestel vanaduspensionile minnes säilitada senine elustandard ja igakuine sissetulek.

Paraku praegune süsteem seda õilsat eesmärki teadaolevalt ei täida, seega ei saa seda ka kaotada. Mis puudutab pensionide eluaegsust, siis Tuleva arvutuste kohaselt ei kaotaks fondipension seda põhimõtet. „Halvim asi, mis inimesega selles kontekstis võib juhtuda, on see, et ta ei sure enne 84. eluaastat. Sel juhul langeb tema I ja II sambast saadav pension pärast 84. sünnipäeva umbes 4–5%,“ ütleb Tuleva juht Tõnu Pekk tänases Äripäeva loos.

Pensionisüsteem vajab teisigi muudatusi. Näiteks võiks lubada fondidel rohkem riski võtta ja suunata noorte pensionäride raha, kes jätavad fondi valimata, mitte kõige konservatiivsematesse, vaid tõestatult tootlikumatesse fondidesse.

On selge, et pensionide väljamaksete süsteem on ajale jalgu jäänud. Seni on seda arutelu kuuma kartulina üks valitsus teisele lükatud. Muutused tuleks ära tehakse vaatamata silmapiiril terendavatele valimistele, mis poliitikuid tavapäraselt sunnib põletavaid küsimusi mitte puutuma. Pensionireformi edasilükkamine oleks karuteene kogu ühiskonnale.

Äripäev

Pension

Seotud lood

Sisuturundus

01.11.24, 09:20

Juhtimine tasakaalus: Tiina Käsi teekond ja õppetunnid Nordea tipus

Tiina Käsi on nimi, mis kõlab ärimaailmas paljudele tuttavalt. Tal on juhtimises üle 25 aasta kogemust, kuid tema karjäär pole olnud lihtne ega lineaarne, vaid täis ootamatuid võimalusi ja väljakutseid, millest on sündinud väärtuslikud õppetunnid. Nordea Eesti tegevjuht, kes alustas oma karjääri rootsi keele õpetajana, on tänaseks saavutanud palju ja juhib mitmekesist ning rahvusvahelist organisatsiooni. Käsi kogemus ja oskus tasakaalustada töötulemusi ja inimlikku hoolivust teevad temast juhi, kelle teadmised ja arusaamad on väärt jagamist.