Danske rahapesuskandaalist hellaks tehtuna on oht kirjutada seadustesse ka sätteid, mis võivad ärikeskkonna usaldusväärsusele kahjulikult mõjuda, leiab Äripäev oma juhtkirjas.
Riigikogu menetleb uut seaduseelnõu rahapesu tõkestamiseks, mis annab muu hulgas politsei rahapesu andmebüroole senisest oluliselt suuremad õigused. Kui seni on inimese süü tõendamine olnud politsei ülesanne, siis uus seadus kehtestaks pöördtõendamise kohustuse. Andmebüroo saaks õiguse rahapesu kahtluse korral inimeste vara arestida ja kui aasta jooksul inimene ei suuda piisavalt tõestada selle päritolu, siis see ära võtta.
Äripäeva hinnangul tuleb rahapesuvastast võitlust kindlasti tõhustada, kuid ametnikele uute õiguste andmisel peab jälgima, et ausate inimeste ja ettevõtjate õigusi liigselt ei piirataks. Pöördtõendamise kohustuse kehtestamisel on selline oht kindlasti olemas.
Rahapesu on õiguskaitseorganite jaoks keeruline kuriteoliik, kuna selleks, et kuriteokoosseisu tõestada, tuleb kõigepealt kindlaks teha, et raha algne päritolu on kuritegelik. Kuna aga raha liigub üle riigipiiride märksa kergemalt ja kiiremalt kui info erinevate riikide õiguskaitseorganite vahel, osutub selle päritolu kindlaks tegemine pahatihti pea võimatuks ülesandeks. Nii ongi mõistetav õiguskaitsjate soov tõendamiskohustus ümber keerata – mitte politsei ei pea tõestama, et raha päritolu on kuritegelik, vaid raha omanik peab tõestama, et see on seaduslik.
Ohtlik pretsedent
Siin on aga pretsedenti luues oht astuda väga libedale teele. Õigusriigile on omane süütuse presumptsiooni põhimõte – inimene loetakse süütuks senikaua, kuni ei ole tõestatud vastupidist. Inimese süülisuse või süütuse peaks selgitama kriminaalmenetlus ja jõustunud kohtuotsus. Riigikogu menetluses oleva eelnõu kohaselt ei ole aga inimeselt raha konfiskeerimiseks vaja läbida kriminaalmenetlust ning rahapesu andmebüroo saab halduskohtu loal kahtlase päritoluga raha aastaks arestida ja hiljem ka konfiskeerida – kui raha omanik ei suuda selle aja jooksul raha päritolu piisava veenvusega tõestada. Sisuliselt on võimalik inimest karistada teda süüdi mõistmata.
Samuti ei ole eelnõus ette nähtud kahju hüvitamise meetmeid ega intressi tasumist, kui peaks selguma, et tegelikult peeti raha kinni alusetult. Ka õiguskantsler Ülle Madise hinnangul kehtestab eelnõu praegusel kujul äärmiselt avarad piirid inimese konto kasutamise ulatuslikuks piiramiseks. See annab võimaluse ülemääraselt riivata ausate inimeste ja ettevõtjate õigusi. Möödunud neljapäeval ERRi saates "Esimene stuudio" osalenud Madise avaldas lootust, et riigikogu teeb veel eelnõuga tööd. Kui siiski eelnõu peaks sellisel kujul riigikogus heakskiidu saama, on ta enda sõnul valmis vaidlustama seaduse riigikohtus.
Danske hiiglaslik rahapesuskandaal on meid Eestis sel teemal väga hellaks teinud. Sarnaste juhtumite vältimiseks tuleb astuda reaalseid samme ja seda on ka Äripäev oma juhtkirjades varem korduvalt nõudnud. Teisalt tuleb jälgida, et me oma suures agaruses ei kehtestaks liigseid piiranguid, mis hakkavad pärssima ausat äritegevust. Oluline on leida tasakaal erinevate huvide vahel ning kirjutada seadusesse ka töötavad kontrollimehhanismid, mis välistaksid ametnikele lisanduvate õiguste meelevaldse kasutamise. Õnneks jõudiski riigikogu õiguskomisjon esmaspäevasel istungil järeldusele, et seaduseelnõu on veel toores ning sellega tuleb tööd teha, et eesmärgiks oleva ärikeskkonna usaldusväärsuse suurendamise asemel seda mitte kahjustada.
Seotud lood
Muuseumikvaliteediga kunsti on võimalik osta vähem kui poole iPhone’i eest, leiab investor Riivo Anton. “Ma paneks piiri 500 euro peale– sealt on kindlasti võimalik leida häid teoseid, mille järeltulijad saavad pandimajja viia.”