Jaanipäevaks niidetud saab külmarohi? Tehtav

Äripäev kiidab alkoholiaktsiisi võimalikult kiire langetamise ideed, seda nii lahja kui ka kange alkoholi puhul. See samm tuleb kasuks majandusele, turgutab riigieelarvet ning on riigikogu valimistel rahvalt ka mandaadi saanud, ettepanekut alkoholiaktsiisi langetada toetab ka suurim opositsioonierakond. Kodanike tervislikku käitumist tuleks innustada maksusoodustuste kaudu.

Mõte on õhus, otsust seni pole. Rahandusminister Martin Helme tahab saavutada õlleaktsiisi alandamise juba 1. juulil. Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder on kiiret aktsiisilangetust toetanud, kuid soovib säilitada proportsiooni lahja ja kange alkoholi maksustamisel. Keskerakonna majandusminister Taavi Aas nõudis arvutusi ja kabinetti need ka jõudsid. Senised signaalid aruteludelt ütlevad, et põhimõtteliselt on otsus olemas, kuid vaieldakse määra üle.

Siiski tundub avalike väljaütlemiste põhjal, et peaministri erakonnas pole sugugi kõik ühel meelel, skepsist on väljendanud Keskerakonna fraktsiooni esimees Kadri Simson ja sotsiaalminister Tanel Kiik. Opositsiooniline Reformierakond seevastu aga on poolt ning lausa vastavasisulise eelnõu valmis kirjutanud.

Erimeelsused valitsevad ka huvigruppides. Alkoholitootjate liit järsku aktsiisilangust ei toeta, sest reaalhindades muutus kiiresti ei kajastuks. Tallink suure turismiettevõttena on aga poolt. Kuus arstide organisatsiooni tegi rahvatervist arvestades algatust tauniva pöördumise.

Äripäev leiab, et jutt täiendavate analüüside vajadusest on pigem põiklemine. Teemat on uuritud piisavalt ning mõju riigieelarvele selgelt nähtav. 2018. aastal laekus alkoholiaktsiisi eelarvesse 137 miljonit eurot ehk 30,3% vähem. Mullu näitas maksumaksjate liidu tellitud KPMG uuring, et piirikaubandust saab tagasi pöörata ja muutus tooks sada miljonit eelarvesse tagasi. Märtsis esitletud rahandusministeeriumi tellitud ning PricewaterhouseCoopers Advisorsi ja statistikaameti läbi viidud mahukas uuring kinnitas stabiilse aktsiisipoliitika vajalikkust.

Kuigi selle uuringu järgi, mis mulluseid andmeid ei arvestanud, piirikaubandust pöörata ei saa, näitavad tulemused, kuidas paljude sektorite ettevõtete kasumlikkus, lisandväärtus ja investeeringud on saanud riigi lahmiva aktsiisipoliitika tagajärjel tuntava löögi. Oluline on ka aktsiisipoliitika laiem, sotsiaalmajanduslik mõõde. See tähendab, et kuigi valdavalt räägime ühest kaubagrupist, on Läti lõiganud kasu teenustelt, Eesti aga kaotanud samal ajal Soome turisti.

Argument, et aktsiisi ei saa langetada kiiresti, ei päde – mõelgem, kui kiiresti suruti läbi tõstmise otsus. Oluline on tahe. Pealegi saab maksu vajadusel edaspidi uuesti tõsta, aga seda siis mõistlikus mahus ja kiirusel.

Küsimus alkoholist ja rahvatervisest muidugi jääb, Äripäev pole kunagi seda alatähtsustanud ega ammugi tühiseks pidanud. Ent siinkohal tasuks mõelda esiteks sellele, milliseid hoiakuid tekitab praegustes tarbijates ja tulevases põlvkonnas viinaralli. Ostetavad kogused on suured. Inimene tekitab endale nii-öelda koduse laovaru, mida siis ka rohkem tarbitakse.

Teiseks, nagu oleme soovitanud, tasuks karistamise asemel hoopis premeerida neid inimesi, kes oma tervisest hoolivad – vaktsineerivad, osalevad sõeluuringutes jne – ja tööandjaid, kes seda soosivad. Aktsiisipiitsa asemel tuleks vastutustundlikele pakkuda maksusoodustuste präänikut.