Riik suurendab ettevõtja halduskoormust ja kulusid ning iseenda bürokraatiat, murdes kohati lahtisest uksest raginal sisse, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Äripäeva meelest ei ole küsimus isegi niivõrd selles, milliseid ettekirjutusi ja millise kiirusega riik ettevõtjatelt nõuab. Asi on palju üldisem. Viimastel valitsustel jääb vajaka tunnetusest, et me oleme selles koroonakriisis koos ja koos otsitakse ka väljapääsu. See on väljendunud näiteks selles, et ettevõtjate abi pole tahetud vastu võtta, nõuandeid ja ettepanekuid kuulata. Ka omavaheline infovahetus kipub minema teravatooniliseks.
Seotud lood
Isegi ühemehefirmad peavad tegema riskianalüüsi
Alates septembrist nõuab riik kümnetelt tuhandetelt ettevõtetelt riskianalüüsi, milles oleks hinnatud koroonaviiruse leviku ohtu töökeskkonnas ning paika pandud, milliste töötajate käest hakatakse nõudma andmeid vaktsineerimise kohta või kuidas vaktsineerimata töötajaid testima hakatakse. Kõige suurema kohustuse saab teenindussektor.
Riigi loodud IT-majad pakuvad erasektori IT-ettevõtetele järjest rohkem konkurentsi. Võisteldakse tööjõuturul, IT-firmadel on oht muutuda tööjõurendi pakkujateks, selgitavad saatekülalised Äripäeva raadios.