Sidemed Hiinaga – tänases maailmas vägagi paberist
Hiinast sõltuvad Eesti ettevõtted võiksid juba praegu endale selgeks mõelda, milline on nende plaan B puhuks, kui suurima rahvaarvuga riik saab demokraatliku maailma poolt samuti majanduslikult isoleeritud, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Viimaste aegade sündmused on õpetanud seda, et pragmatism ei pruugi maailmas suurt midagi juhtida ning valmistuda tasub ka kõige uskumatumaks ja hullemaks. Märgid sellest, et Venemaa tungib Ukrainale kallale, olid ju tegelikult pikalt õhus, kuid paljud väga targad vaatlejadki ei suutnud seda kuni 24. veebruari varahommikuni uskuda, sest Putinil pole realistlikult tollest sõjast midagi võita, rääkimata ligi 80 aastat Euroopa pinnal valitsenud rahust. Ning ehkki pessimistid ei kippunud uskuma ka seda, et Lääs varjutab Venemaa uue raudse eesriide taha, tehti nii pärast läänelikku ajakulu enesekogumisele siiski.
Majandusekspert Raivo Vare ei usu, et Hiina hakkab avalikult Venemaad toetama, kuna see laseks põhja nende enda majanduse. Kuigi abistamine tundub ebatõenäoline, tasub siiski olukorda jälgida ja mõelda plaanile, kui sidemed Hiinaga katkevad.
Baltcapi partner Kristjan Kalda rääkis, et kuna Hiina on muutumas aina kinnisemaks ja agressiivsemaks riigiks, tasub ettevõtjatel juba praegu mõelda, mida teha, kui tarneahelad ja muud sidemed Hiinaga enam ei toimi.
Muuseumikvaliteediga kunsti on võimalik osta vähem kui poole iPhone’i eest, leiab investor Riivo Anton. “Ma paneks piiri 500 euro peale– sealt on kindlasti võimalik leida häid teoseid, mille järeltulijad saavad pandimajja viia.”