Riigikeelt saab ja tulebki mõistlikult kaitsta. Viis, mismoodi seda Tõnis Lukase juhtimisel praegu teha püütakse, ei ole mõistlik, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Vaevalt soovivad tervemõistuslikud inimesed, poliitikud ja ministeeriumite ametnikud nende hulgas, tuleviku-Eestit, kus näiteks rahvusraamatukogu välismaalasest lugejale, kes soovib võõrkeelse materjali kohta midagi inglise keeles küsida, tuleb seaduskuulekuse säilitamiseks tummalt pead raputada, kuniks ta seepeale eesti keelt oskama hakkab. Ent säärased seadusandlikud jaburused võivad olla tulemuseks, kui riigikeele kaitset tehakse kõveratel alustel ja hüsteeriliselt.
Seotud lood
Kõigilt digiplatvormi kaudu töötavatelt inimestelt ei hakata nõudma eesti keele oskust B1-tasemel, kirjutab haridus- ja teadusministeeriumi keelepoliitika osakonna juhataja Andero Adamson.
Eestis on, sarnaselt teiste riikidega, vähemalt Ida-Euroopas, aset leidmas ajalooline mentaalne nihe, mis puudutab suhtumist vene keelde ja Russki Miri laiemalt, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Muuseumikvaliteediga kunsti on võimalik osta vähem kui poole iPhone’i eest, leiab investor Riivo Anton. “Ma paneks piiri 500 euro peale– sealt on kindlasti võimalik leida häid teoseid, mille järeltulijad saavad pandimajja viia.”