Riigikeelt saab ja tulebki mõistlikult kaitsta. Viis, mismoodi seda Tõnis Lukase juhtimisel praegu teha püütakse, ei ole mõistlik, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Vaevalt soovivad tervemõistuslikud inimesed, poliitikud ja ministeeriumite ametnikud nende hulgas, tuleviku-Eestit, kus näiteks rahvusraamatukogu välismaalasest lugejale, kes soovib võõrkeelse materjali kohta midagi inglise keeles küsida, tuleb seaduskuulekuse säilitamiseks tummalt pead raputada, kuniks ta seepeale eesti keelt oskama hakkab. Ent säärased seadusandlikud jaburused võivad olla tulemuseks, kui riigikeele kaitset tehakse kõveratel alustel ja hüsteeriliselt.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Kõigilt digiplatvormi kaudu töötavatelt inimestelt ei hakata nõudma eesti keele oskust B1-tasemel, kirjutab haridus- ja teadusministeeriumi keelepoliitika osakonna juhataja Andero Adamson.
Eestis on, sarnaselt teiste riikidega, vähemalt Ida-Euroopas, aset leidmas ajalooline mentaalne nihe, mis puudutab suhtumist vene keelde ja Russki Miri laiemalt, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Odav elekter ja tootmisvõimsuste suurendamine on kujunenud justkui Eesti Nokia leidmiseks. Majandusanalüütik Mihkel Nestor ja AVH Grupi tegevjuht ning endine Enefit Greeni finantsjuht Veiko Räim arutlevad, milline on selle Nokia mõju majandusele.