Pankade tänased suured kasumid on võrdlusbaasist tulenev normaalsus. Krediidiasutuste tervis pole laita ja see on iseenesest hea, kuid puhvrite tühjenemine viib meid vastu uutele riskidele, milleks tuleb valmis olla, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
“See on lõpetatud,” mõtleb Emil Tode romaani “Piiririik” peategelane kuuldavalt, kui pangaautomaat ühes Lääne-Euroopa väikelinnas tema kaardi neelab ja luuk vaikselt kinni jookseb. Nii nagu see 30 aastat tagasi ilmunud teos vapustas värskelt kapitalismi ja turumajandusse sattunud Eesti ühiskonda, peame nüüd olema valmis järgmisteks suurteks pööreteks. Õnneks juba kogenumana ja targemana. Tuleb vähemasti loota.
Kuigi pangad nii kodus kui piiri taga raporteerivad võimsaid kasuminumbreid, lähevad siinsete investorite arusaamad sektori tulevikust lahku. Tulemused on praegu küll tugevad, kuid neis nähakse ka esimesi probleeme, üks investoritest kardab koguni teerulli alla jäämist.
Meeleolud majandussfääris lähevad kindlalt allamäge ning tööjõupuuduse kõrval kummitab nüüd Eestit veel üldine nõudluse langus ja konkurentsivõime hääbumine.
Swedbank teenis tänavu teises kvartalis 9,1 miljardit Rootsi krooni (0,8 miljardit eurot) puhaskasumit, mis ületab mullu samal ajal teenitu 102,5 protsendiga.
Eesti suuruselt teise ekspordituru Rootsi majanduse teise poolaasta väljavaade on nõrgenenud ja see mõjutab ka Eestit, rääkis SEB Eesti haru juhatuse esimees Allan Parik.
Muuseumikvaliteediga kunsti on võimalik osta vähem kui poole iPhone’i eest, leiab investor Riivo Anton. “Ma paneks piiri 500 euro peale– sealt on kindlasti võimalik leida häid teoseid, mille järeltulijad saavad pandimajja viia.”