Eesti ettevõtete kindlustundega on kehvasti. Olukorra parandamiseks peavad pingutama nii valitsus kui ettevõtjaskond ise, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Isetäituvad ennustused on majanduses vägagi olemas. Palju on räägitud näiteks sellest, kui olulisel määral tugineb pangandus usaldusele, sealhulgas usule, et hommepäev ei saabu Suurt Litakat. Ent ka ettevõtjate hulgas vohama hakkav pessimism, et nähtavas tulevikus midagi paremaks küll ei lähe, pigem ikka vastupidi, võib anda majanduse vereringe aeglustumisse saatusliku panuse.
Seotud lood
Ettevõtjad, majanduse asjatundjad ja teised riigieelarve üle kaasa mõtlejad tahaksid valitsuselt näha vastutsüklilisi investeeringuid, mis tõepoolest investeeringu nime väärivad. Riigi kulude kärpimine läheks ettevõtjate kätes praegu üles näidatuga võrreldes aga lausa lennates.
Kuigi Eesti ettevõtete finantsjuhtide seas on esimest korda ajaloos rohkem pessimiste kui optimiste, siis rohkem kui poolte ettevõtete rahaline olukord on soodne või isegi väga soodne, ütles SEB ettevõttete panganduse valdkonna juht Peep Jalakas.
Riigi loodud IT-majad pakuvad erasektori IT-ettevõtetele järjest rohkem konkurentsi. Võisteldakse tööjõuturul, IT-firmadel on oht muutuda tööjõurendi pakkujateks, selgitavad saatekülalised Äripäeva raadios.