EstKonsulti inimesed teavad, et ehitusprojekti koostamisel ainuüksi oma valdkonna teadmistest ei piisa. EstKonsulti juhataja Heiki Meose sõnul on kõige aluseks ikkagi koostöötahe ja valmidus aru saada teiste probleemidest.
- EstKonsulti projekteeritud Telia uus, avar ja moodne peamaja Tallinnas, kus on ruumi 800 töötaja jagu Foto: Tiit Veermäe
Inseneribüroo EstKonsult on tegutsenud turul juba 30 aastat. Nende põhitegevusalad on ehituskonstruktsioonide projekteerimine ja ehitusprojektide ekspertiis. EstKonsulti juhataja Heiki Meos ütles, et ettevõtte jaoks on tähtis olnud järjepidev ja stabiilne areng.
"Tulime praktiliselt kadudeta läbi mõõnaaegadest, me ei ole pidanud ebasoodsate turutingimuste pärast tegema koondamisi. Oluline on ka inseneride koosseisu lai vanuseline „kahvel“ – sünniaastad jäävad 1951. ja 1990. vahele. Edusammude ja saavutuste poolest võiks mainida püsimist paremate projekteerimisbüroode hulgas ja jätkuvat võimekust projekteerida konstruktsioone kõikidele ehitiste liikidele: hooned, sillad-viaduktid ja sadamaehitus," rääkis Meos.
See, et keerukatest objektidest tullakse auga välja, on EstKonsulti puhul igati ootuspärane.
Heiki Meos
EstKonsulti juhataja
EstKonsulti aktiivsed ja pädevad töötajad löövad kaasa erinevate alaliitude töös nagu Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liit (EKEL), Eesti Ehitusinseneride Liit (EEL) ja Betooniühing. Samuti osaletakse Eesti Standardikeskuse tehnilises komitees TK13 ning Eesti Ehitusteabe Fondi tegemistes. "Eelnimetatute kaudu või tänu neile osaleme aktiivselt inseneride täienduskoolituses ja ka ehitustudengite koolitamises. Meie kaks PhD-kraadiga inseneri tegutsevad osalise koormusega Tallinna Tehnikaülikoolis. Tänu eelmainitule on meil igati kaasaegsete teadmiste ja ellusuhtumisega töötajaskond,” tunnustas Meos kolleegide tegemisi.
Teine vaatepunkt
Lisaks projekteerimisele tegeleb EstKonsult ehitusprojektide ekspertiiside koostamisega. "Sellesse ei tohi suhtuda nagu kolleegi kiusamisse, vaid kui koos võimalikult parema lahenduseni jõudmise varianti. Olulise vea leidmine on pigem kurb sündmus, sest tihti on eksperdile ülesandeks pandud ka võimalike muudatuslahenduste andmine ja see pole tavaliselt lihtne, sest tuleb hakata ümber projekteerima. Seda on juhtunud,” rääkis Meos. „Tõsi viimasel ajal on ekspertiiside nõudmisega vast liiale mindud ja nõutakse seda ka üpriski lihtsate konstruktsioonide puhul ja ka eelprojekti staadiumis. See ei ole otstarbekas.”
Ehitusprojektide ekspertiiside koostamisse ei tohi suhtuda nagu kolleegi kiusamisse, vaid kui koos võimalikult parema lahenduseni jõudmise varianti.
Heiki Meos
EstKonsulti juhataja
Lisades, et keerukate objektide puhul oleks siiski ekspertiisi tarvis nii põhi- kui ka tööprojektile, kuna põhimõttelised lahendused saab põhiprojektis õigele teele suunata, aga samas see ei pruugi garanteerida veel kvaliteetset lõpptulemust.
Uued lahendused
Kui küsida Heiki Meoselt, millised on olnud keerukamad tööd ja mida on ettevõte neist õppinud, siis sõnas ta, et keerukus on suhteline mõiste. Kõige keerukamad on alati uued väljakutsed – näiteks esimene monteeritavatest elementidest hoone R. Tobiase tänavas 1990. aastal, mis toona oli meie jaoks uudsete lahendustega. Eraldi võiks välja tuua paigalvalu raudbetoonist Kawe Plaza kahe maa-aluse keldrikorrusega hoone linna keskel koos kaeviku lahendusega aastal 1997 või siis esimene sild 2000. aastal Sirgala karjääris sildeavaga 30 meetrit ja autodele kogumassiga 250 tonni. Samal 2000. aastal tehti ka esimene meresadamate alane töö Ruhnu saarel.
„Viimase kümne aasta töödest võiks mainida Ülemiste liiklussõlme tunnelit ja Porto Franco kaubanduskeskust oma kolme maa-aluse korrusega. Tuleb nentida, et kolmekümne aasta jooksul on keerukuse mõiste paratamatult muutunud – seda eelkõige seoses arvutusvõimaluste arenemisega,” nentis Meos. „Arvutustehnika areng on ühest küljest teinud inseneri tööd lihtsamaks, aga samas võib ka öelda, et uue väljakutsena on oluline mudeleid õigesti koostada ja saadud arvutustulemusi korrektselt tõlgendada.”
- Porto Franco ehitus, detsember 2019. Foto: Andrus Kuusk
See, et keerukatest objektidest tullakse auga välja, on EstKonsulti puhul igati ootuspärane. Tõestab ju nende professionaalsust 2013. aastal Ülemiste liiklussõlme nimetamine aasta betoonehitiseks, kus nemad projekteerisid raudbetoonkonstruktsioonid.
„Meie esimene aasta betoonehitise auhind oli aastal 2000 projekteeritud Tartu piirkondliku 500kohalise vangla ehituskonstruktsioonide eest. Seal oli väljakutseks Eesti norm- ja juhendmaterjalide puudus, mis käsitleksid vangla turvanõudeid. Teiseks väljakutseks oli ehitamine Emajõe lammialale, kus veetase on praktiliselt maapinnal ja aluspinnaseks turvas,” tunnistas Meos.
Ülemiste liiklussõlme puhul oli väljakutseks eelkõige pideva liikluse võimaldamine kogu tunneli ja viadukti ehitusperioodi jooksul. „Samuti oli üksjagu nuputamist ka seetõttu, et pinnasevee tasemest tulenevalt on kogu tunnel vee all,” lisas ta.
Vajalikud teadmised
EstKonsulti inimesed teavad, et ainuüksi oma valdkonna teadmistest ei piisa suuremahuliste objektide projekteerimisel. Kõiki rahuldava tulemuse aluseks on ikkagi koostöö oskus.
- EstKonsult OÜ töötajad jaanuaris 2020 Foto: Mardo Männimägi
„Eelkõige tuleb osata teha koostööd erinevate osapoolte vahel. Vältimaks asjatuid pingeid on vaja head ja toimivat projekteerimise projektijuhtimist,” kirjeldas Meos.
Üheks väga positiivseks näiteks võib siin Meose sõnul viimasest ajast tuua Telia uue hoone projekteerimise. "Esialgu uskumatuna tundunud tähtaegade juures suudeti tänu heale projekteerimise projektijuhtimisele ja hästi toimivale projekteerimismeeskonnale saavutada väga hea ja tähtajaline tulemus,” tunnistas Meos. Lisades, et antud objekti puhul mängis kindlasti olulist osa ka mudelprojekteerimise kasutamine projekteerimise abivahendina parimal võimalikul viisil. „Ainult mudelprojekteerimine ilma aktiivse koostöö ja juhtimiseta ei taga veel head tulemust,” rõhutas ta.
Esialgu uskumatuna tundunud Telia uue hoone projekteerimise tähtaegade juures suudeti tänu heale projekteerimise projektijuhtimisele ja hästi toimivale projekteerimismeeskonnale saavutada väga hea ja tähtajaline tulemus.
Heiki Meos
EstKonsulti juhataja
Samas algavad paljud probleemid just projekteerimise ettevalmistuse faasis ehk siis lähteülesande koostamisest. „Tark ja teadlik tellija on iga projekteerija unistus. Kahjuks tihtipeale ei võeta ettevalmistuse faasis piisavalt aega ja lähteülesandeks on arhitektuurieskiis, mis peegeldab pelgalt tellija soove, kuid sealjuures on unustatud, et vajalikud on kandekonstruktsioonid ja hoone toimimiseks veel paljud insenertehnilised osad. Ka ehitusgeoloogilised tingimused ja olemasolevate hoonete või rajatiste lähedus võib mõjutada oluliselt lõpptulemust,” tõi Meos välja takistusi.
Nendele kõikidele faktoritele on vaja pöörata tähelepanu juba eskiisi/lähteülesannet koostades. Kui sellega on arvestatud, läheb projekteerimine ladusalt, sest siht on selge ja seda töö käigus ei ole põhjust muuta. „Siin on esile tuua viimasel ajal ka vägagi positiivseid juhuseid, kus tellija ei alusta projekteerimist enne, kui kõik eelmainitud asjaolud on kõikides valdkondades spetsialistide poolt läbi kaalutud ja siis tehtud otsus,” tunnustas Meos.
OÜ EstKonsult kontakt: tel 664 6730,
[email protected],
www.estkonsult.ee - EstKonsult OÜ 30. sünnipäevapidu Foto: Mardo Männimägi
Seotud lood
Muuseumikvaliteediga kunsti on võimalik osta vähem kui poole iPhone’i eest, leiab investor Riivo Anton. “Ma paneks piiri 500 euro peale– sealt on kindlasti võimalik leida häid teoseid, mille järeltulijad saavad pandimajja viia.”