Looduses voolava vee taltsutajad

„Tahame, et kõigil oleks motivatsiooni ja tahtmist ettevõttesse rohkem panustada, me ei taha, et oleks nii, et töötajad rabavad tööd teha, aga kasumit saab üks või kaks inimest,“ seletab Ots. „Kui inimene läheb pensionile või lahkub töölt, oleme palunud tal osa või kõik oma aktsiad müüa kolleegidele.“ Näiteks tänavu juunis ja septembris liikus kolmele uuele omanikule kokku üle 40 protsendi aktsiatest.

2021. aasta märtsis 30. sünnipäeva tähistav Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi tegeleb peamiselt looduses voolava vee taltsutamisega ehk vesiehitiste (kraavid, paisrajatised, kalapääsud jm) ning metsa- ja põllumaa kuivendusprojektide projekteerimisega. Ettevõtte suurimaks kliendiks on aastaid olnud Riigimetsa Majandamise Keskus, kellele projekteeritakse metsakuivendusprojekte ja kruusateid. „Meil on tööd palju ees – kuna kõik tööd on planeeritud tähtajaliselt, võin öelda, et meil on lepingud sõlmitud aasta aega ette,“ täpsustab Ots.

Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi kasvas välja omaaegsest Eesti Maaparandusprojektist. Neli meest eesotsas Maaparandusprojekti peainseneri Tõnu Mugraga asutasid 1991. aasta märtsis ASi Mave (esitähed sõnadest maa ja vesi), mis paar aastat hiljem hakkas kandma praegust ärinime.

„Kuna meil, Maaparandusprojekti toonastel töötajatel ei sobinud hakata oma erafirmas kohe tegutsema projekteerimise valdkonnas, keskendus Mave algul maaparandusteemaliste seminaride korraldamisele,“ meenutab Mugra. „Mave esimene suurem töö oli 1993. aastal Eesti-Läti riigipiiri taastamine.“ 1990ndate aastate keskel käivitus Maailmapanga laen, millest osa suunati maaparandusse, täpsemalt maaparandusühistutele. Välismaine rahasüst andis maaparandusprojektide projekteerijatele ning ehitajatele tööd ja leiba.

„Et tihedas konkurentsis läbi lüüa, püüdsime sõlmida võimalikult palju välissidemeid,“ räägib 16 aastat projekteerimisbürood juhtinud Mugra. „Maaparanduse valdkonnas tuleb kogu aeg uut lisainfot ja meie tahtsime end sellega kursis hoida.“

Otsa sõnul on nende firma viimase kümnekonna aasta jooksul eristunud sellega, et enamik inimestest töötavad kodukontoris. „Kui seoses koroonaga kodukontori teema Eestis päevakorda tõusis, siis paljud meie inimesed ütlesid, et neid see asi ei puuduta – nad niikuinii töötavad kodus. Enamikul oli kodukontori kogemus juba enne koroonat olemas,“ ütleb Ots.

Ta lisab, et see, et inimesed töötavad mitmel pool Eestis, tuleb mingil määral kasuks ja mingil määral kahjuks. „Meil on näiteks mitmesugused seadmed, millega metsas mõõtmisi teha, ja teinekord on vaja need seadmed saata Cargo-bussiga Eesti ühest otsast teise. Aga samas on hea see, et kui mõnda tööd on vaja teha Tartu lähedal, siis teevad seda Tartus elavad kolleegid, ja kui Pärnu lähedal, siis teevad pärnakad.“

Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi on viimastel aastatel teinud mõned tööd ka hoopis uues valdkonnas – turbarabade taastamisel. „Kui kuivendatud turbarabas on kaevandamine lõpetatud, jätkub jääksoos paraku turba lagunemisprotsess ja atmosfääri eralduvad kasvuhoonegaasid,“ selgitab Ots. „Lahenduseks on soostumisprotsesside taastekitamine ehk ala üle ujutamine. Siin on meie tegevusel justkui väike vastuolu – me ühes otsas tegeleme liigniiskete maade kuivendusega ja teises otsas ujutame pinnase üle.“