Parmet on kasvanud lagede tootjast fassaadide terviklahenduse pakkujaks

30aastaseks saav Otepää firma AS Parmet on pereettevõte, millega igapäevaselt seotud neli Parikute pere liiget: firma asutanud Elmo ja Virve Parik ning nende poeg Erki ja tütar Sille. Lisaks Otepääle on firmal kontor ka Tallinnas, kus paikneb suur osa koostööpartneritest.

Virve Pariku hinnangul on pereettevõttena tegutsemisel mitmeid plusse. Boonuseks on näiteks see, et noored näevad paremini uusi võimalusi. “See on meie tegevust lihtsustanud, sest oleme ise nii pikalt ettevõttes sees olnud, et võib-olla ei oskagi enam näha, mis tulevikus võiks veel suuremat ees olla, aga noored toovad uusi visioone.” Ta lisab, et eks vahel võib ette tulla ka lahknevaid mõttevahetusi ja eriarvamusi, aga need kõik on lahendatavad.

“Põlvkondade erinevus tähendab, et tuleb koostöös leida kompromisse,” kinnitab Erki Parik, et vanemate konservatiivsem suhtumine hoiab noori liialt ambitsioonikalt või riskantselt tegutsemast, mis on hea.

Parmeti eelkäijaks oli 1989. aastal asutatud kooperatiiv Arko. “1989. aastal moodustati riigiettevõtete juurde kooperatiive ja Otepää autoremonditehase direktor leidis, et keegi võiks ka selle kõrval tööd alustada,” meenutab Virve Parik. See ettepanek tehti Elmo Parikule ja ettevõtliku suhtumisega Parikud haarasid võimalusest kinni.

Algul tegeleti erinevate tegevustega – lillekasvatuse, kaevurõngaste tootmise, autodele päikesesirmide, suusaklambrite, heinakaarutite ja isegi inhalaatorite valmistamisega. 1991. aastal asutati Arko baasil AS Parmet.

Samal ajal tegeles pere oma maja ehitamisega. “Tol ajal oli kombeks ise ehitada ja kuna viimistlusmaterjale eriti saada polnud, tundus ühelt ehitusfirmalt saadud Saksa tootja alumiiniumist ripplagi väga hea lahendusena – seda oli lihtne paigaldada, tulemus oli ilus ja viimistletud, boonuseks selle pikaealisus,” meenutab Virve Parik, et sellest saadi idee ka ise ripplagesid tootma hakata. Laed valmisid õhukesest lehtmaterjalist, mille tootmiseks hangitud masinad võimaldasid mõned aastad hiljem – 1994. aastal – alustada fassaadimaterjalide tootmisega.

Aja jooksul on tootevalikut arendatud vastavalt turu muutustele. “Meie toodang sõltub sellest, mida arhitektid näha tahavad – milline on nende nägemus ja mis materjale fassaadidele soovitakse,” ütleb Virve Parik. Ettevõte oli üks esimesi alumiiniumkomposiitplaatide Eestisse toojaid, millest tänaseks on väga palju fassaade tehtud.

Viimase aja trendiks on siiski alumiiniumkomposiitplaadist fassaadidelt üleminek taas täismetallfassaadidele. See tähendab, et järjest rohkem kasutatakse fassaadidel jälle alumiiniumi, terast, vaske, titaantsinki jms. Seda eriti Skandinaavia maades ja Euroopa riikides. “Fassaadid on läinud ajas keerukamaks – fassaadide vorm ja kuju on muutunud väga eriliseks,” lisab Erki Parik. See tähendab ühtlasi, et projekteerimise maht on kasvanud. Kui ripplagede ja profiilide puhul on enamasti tegu standardtoodetega, siis fassaadid on suures osas erilahendused, nendib Erki Parik, et standardlahendused on jäänud rohkem minevikku ja arhitekte huvitavad viimastel aastatel rohkem just erilahendused. “Meie klientideks on peatöövõtjad, kel töös suured ja esinduslikud arendused nagu kaubanduskeskused või büroohooned. Tootmishoonetele meie fassaade väga tihti ei lähe,” lisab Erki Parik.

Keerulisemad fassaadid nõuavad tootjalt paremaid tehnoloogilisi võimalusi uute seadmete näol, lisab Elmo Parik, et nad on sellesse pidevalt investeerinud. Lisaks esitab uus tehnoloogia omakorda suuremaid nõudmisi programmeerijatele ja projekteerijatele, mis tähendab, et vajatakse kõrge tasemega spetsialiste.

Aastate jooksul on ettevõtte käe all valminud mitmeid omapäraseid fassaade, mis linnapilti ilmestavad. Sellistena võib ära märkida näiteks Ülemiste keskuse, Tallinna IBIS hotelli, Woho büroo- ja eluhoone, Tartu Ülikooli Delta õppehoone, D-terminalivõi Nautica kaubanduskeskuse fassaadi. “Eelistame tegeleda just keerukamate objektidega ja õnneks loovad Eesti arhitektid tihti väljakutset pakkuvaid fassaadilahendusi,” ütleb Erki Parik.

Kui aastatel 2016–2019 oli Eestis ehitusturg väga aktiivne, täitis see ettevõtte vajadused. “Eesti turg rahuldas meie kasvuambitsioone – kasvasime vahepeal käibe poolest ligi kaks korda,” ütleb Erki Parik.

Kuna Eestis on ehitusmahud languses, tuleb nüüd jälle vaadata rohkem välisturgude, eelkõige Soome, Rootsi ja Norra, aga ka Läti ja Leedu suunas.

Skandinaavias peab olema ettevõttel ette näidata taust, enne kui teda tõsiselt võetakse. “Alltöövõtjate suhtes on ootused ja kriteeriumid kõrged ning tuleb ennast tõestada, et sinult üldse midagi küsima hakataks,” ütleb Erki Parik, et konkurentsieeliseks nii Eestis kui ka välisturgudel peab ettevõte keerulisemate tööde tegemise oskust ja võimet. “Seda tänu tublidele töötajatele, kellest paljud on Parmetiga olnud juba enam kui 10 aastat ning kellest mitme staaž ulatub üle 20 aasta.”

Fassaade tellitakse neilt piiri taha tihti teenustööna – nad projekteerivad, teevad tootejoonised, toodavad ja vajadusel paigaldavad. “Eks me peame liikuma selles suunas, mida turg nõuab ja selleks on eelkõige tervikteenuse pakkumine. Ehk siis algsest arhitekti visioonist tuleb meil luua töötav lahendus, kuni toodete paigalduseni välja. Kui 1990ndatel alustasime puhtalt tootmisettevõttena ja oleme sellisena pikalt toiminud, siis täna liigume me fassaadide ehitamise suunas, arendades projekteerimist, paigaldust, platsimeeskonda, projektijuhtimist jne,” kirjeldab Erki Parik. Põhjuseks on eelkõige see, et kliendid nõuavad kompleksset lahendust. “Ei taheta võtta toodet ühelt tarnijalt ja paigaldust teiselt, ega jagada fassaade ka mitmeks osaks, vastavalt tootegruppidele, vaid soovitakse saada võimalikult suures mahus kõik ühe pakkuja käest.”

AS Parmet tahab ka edaspidi anda oma panuse omapäraste fassaadide näol, ilmestamaks linnapilti nii Eestis kui ka välismaal. “Oleme jätkuvalt valmis tegema koostööd arhitektidega, leidmaks uusi ja eksklusiivseid lahendusi nende visioonide elluviimisel,” kinnitab Elmo Parik.