Eesti idufirma Funderbeam laieneb Aasiasse

2016. aasta kevadel avas Funderbeam esimese idufirmade börsi, mis viib investorid ja idufirmad omavahel kokku. Nüüd, kaks aastat hiljem, muugib Funderbeam lahti Aasia-Okeaania turgu ja mõtleb Põhja-Ameerika vallutamisest.

Funderbeami plaanidest rääkis Kaidi Ruusalepp, kes esineb Äripäeva korraldataval Gaselli kongressil.

Sinuga oli raske intervjuu aega kokku leppida – küll oled Singapuris, küll Tokyos. Mis toimub?

Funderbeam avab Aasia-Okeaania turgu ja mõlemad nimetatud riigid on meile väga olulised turud. Soovime endale Singapuris litsentsi saada, et äri rahvusvaheliselt kasvatada. Singapuris on asju juba tõesti nii kaugel, et käisin kontoriruume vaatamas.

Saan aru, et see on seotud kevadise uudisega, et Jaapani ärimees Taizo Son investeeris Funderbeami 2 miljonit eurot.

Meil on väga tuntud Aasia investor, tema seisab ettevõtte ja kaubamärgina meie taga. Aga üldse kui Euroopa ettevõte kasvab ja tahab minna uutele rahvusvahelistele turgudele, siis on valik, kas minna Põhja-Ameerikasse või minna Aasiasse. Kui vaadata, kuidas areneb praegu majandus ja see valdkond, kus meie tegutseme, otsustasime minna Aasiasse enne kui Põhja-Ameerikasse. See, et meil tuli taha Aasia investor, ainult julgustas meid seda otsust tegema. Aasia turg kasvab ja tuleb minna sinna, kus on meie teenuse järele vajadus.

Sealne kultuur ja töökeskkond erinevad väga palju siinsest. Kui palju sa oled seda tunnetanud selle aja jooksul?

Inimesed on üle maailma selles mõttes sarnased, et kui sa lähed sinna ausate kavatsustega, sa lähed tegema äri niimoodi, et austad kohalikku kultuuri, austad oma äripartnereid ja austad seda inimest selle äripartneri taga, siis on võimalik igasugustest kultuurilistest erisustest päris kenasti välja tulla.

Estonia klaverivabriku omanik Indrek Laul rääkis, et hästi paljud Aasia suurettevõtted ostavad Euroopa pillitootjad üle. Kas sa näed ka seda trendi?

Jah, kindlasti näeme, palju ostetakse üle. Sellisel väikesel start-up-ettevõttel on ju väga mitu erinevat strateegiat, kuidas, see kõlab halvasti, aga, kuidas oma elu lõpetada. Et kas siis lähed börsile ja investoritel tekib väljumise võimalus, ühined kellegagi sind võetakse üle. Aasia ettevõtted on väga jõulised ja võtavad üle ettevõtteid üle maailma, et globaalselt kasvada. 

Siinkohal ei peagi väga kaugele vaatama, alles eelmise aasta lõpus tuli uudis, et Jevgeni Kabanov, ZeroTurnaroundi omanik ja asutaja, müüs ettevõtte maha. Kas see on ikka õige, et oled nii palju oma aega ja jõudu investeerinud, investorite raha kaasanud ja siis hiljem müüd selle korraga maha?

See on iga ettevõtja enda otsustada. Ega see teekond ei ole lihtne, see on väga raske. Olen siin väga prominentselt käinud kahe nädala jooksul Singapuris ja Tokyos, aga sellel kõigel on oma hind. Kui sa paned oma ööd ja päevad ühe ettevõtte kasvu seitse aastat, kümme aastat, siis üks hetk saavadki patareid tühjaks. Kui ma vaatan neid ootusi, mis on ettevõtjatele praegu ja mis oli 30 aastat tagasi, siis see kiirus, millega praegu liikuma peab, on meeletu-meeletu. Sa konkureerid maailma tippettevõtetega. 

Ega väga paljud ettevõtjad ettevõttest jäägitult ei välju. Küsimus on pigem selles, kui aktiivselt asutaja ettevõttega seotuks jääb. Hästi tihti nad jäävad siis nõukogusse. 

Kas idufirma müümine erineb väga palju klassikalise ettevõtte müümisest?

Juriidiliselt mitte väga, aga muutunud on see, et ettevõtte väärtus ei sõltu ainult finantstulemustest. Loevad ka väärtused, mida see ettevõte on loonud, näiteks kas ta on mingit valdkonda väga oluliselt muutnud või kui on väga suur kasutajaskond, mis võib-olla ei too hetkel väga palju raha sisse.

Sa just rääkisid, kuidas aeg on raha. Kas millalgi toimub ka Funderbeami exit?

Me oleme tegelikult arutanud hoopis seda, et kui me ise ehitame investeerimis- ja kauplemiskeskkonda, siis võib-olla ongi meie exit selles, et me olemegi omaenda kauplemiskeskkonnas kaubeldavad.

Küsime nii, et kui kaugelt olete sellest eesmärgist, kui Funderbeam saab ennast ise üleval pidada? Et kui ei ole enam vaja investorite raha?

Võib-olla selle aasta lõpus, võib-olla järgmisel aastal, aga kuna me tahame laieneda ja joosta konkurentidega võidu, siis meie investeerimisvajadus on veel mõned aastad suurem, kui me ise suudame oma äriga seda toetada.

Millisel hetkel start-up ei ole enam start-up?

Öeldakse, et start-up on see, kes otsib omale eskaleeritud ärimudelit, aga minu meelest on start-up niikaua, kuni ettevõtte juht ütleb, et tema ettevõte on start-up ja ta juhib seda sellisel kombel. Võib ka 20 aasta vannune ettevõte olla start-up.

Oled rääkinud, et olete Eestis üks vähestest ettevõtetest, mis on ehitatud plokiahela peale. Üle-eelmisel aastal rääkisid, et ootad Eestis plokiahela valdkonnas arengut. Kas tegelikkus ja su ootused on kokku läinud?

Jah ja ei. Jah on see, et kõik tehnoloogiaarendajad teavad täpselt, mis on selle tehnoloogia probleem. Et ta ei võimalda läbi lasta selliseid mahtusid nii kiiresti, nagu meie tahaksime sealt tulevikus läbi lasta. 

Eelmisel aastal ei tulnud plokiahel 3.0 tehnoloogiat. Oleme väga teadlikud sellest, mis see tehnoloogia võimaldab, mis on selle tehnoloogia puudused. Me hoiame sellel turul silma peal ja õnneks oleme oma platvormi üles ehitanud niimoodi, et meil on võimalik alustehnoloogiat vahetada juhul, kui tuleb midagi paremat. 

Mida sa ennustad selleks aastaks? 

Olemasolevad tehnoloogiad, eriti ethereum, astub suure sammu edasi. Tõenäoliselt tuleb kõrvale potentsiaalseid tehnoloogiapakkujaid veel, aga kas neist keegi kasvab nii suureks, nagu kogukonnalt on bitcoini või ethereumi ahel, seda ei tea. Väga palju pingutab hyperledger, kuhu on tulnud sellised suured globaalsed brändid juurde nagu IBM.

Naine peab tahtma ettevõtja olla

Kuidas naine ettevõtjana läbi lööb? Kõigepealt peab naine tahtma ettevõtja olla, ütleb Kaidi Ruusalepp.

„Minu meelest meie probleem on see, et meil naised liiga kaua mõtlevad. Mõtlevad, mõtlevad mõtlevad ja siis otsustavad, et ma veel ei hakka ettevõtjaks. Peab olema julgem ja minema oma unistuse järele. Ei ole midagi kaotada,“ rääkis Ruusalepp.

Tema sõnul on kogemus, mida ettevõtjateekonnast saab, väga võimas. „Kui ajad omaenda asja ja oma unistuste teed, siis ei ole vahet, kes sa oled, vaid see, kuhu tahad jõuda, kellega suhtled ja kes kuulub sinu meeskonda. Muidugi on vanast ajast jäänud käitumismustreid, et kui sa lähed vastuvõtule, siis sinuga räägitakse ärist ja kui sa oled naine, küsitakse, kuidas lastel läheb ja kus siis lapsed on, kui sa äri ajad. Võib-olla see on see suhtumine, mida peaks muutma, kuid tegelikult pole vahet, kes sa oled, äri saad sa hästi ajada.“