Londonis tegutsev Eesti mobiilipank Brexitit ei karda

Äripäeva korraldataval Gaselli kongressil esinev Koppel ütleb, et tegemist ei ole olnud teadliku valikuga ning ta usub, et nii temast kui ka tema ettevõttest hakatakse üsna pea rohkem teadma. Monese pangaga on tema sõnul liitunud 40 000 kasutajat 179 riigist. Kokku on tehtud 1,8 miljonit ülekannet kogusummas 150 miljonit naela. Ettevõte on kaasanud 10 miljonit dollarit nimekatelt rahvusvahelistelt investoritelt.

Järgmine samm on liikuda Lähis-Ida poole, sihikul on Dubai ja Saudi Araabia. „Eelmisel aastal, kui me viimati raha tõstsime, liitus meiega üks Lõuna-Korea suur-suur investor. Kaasasime nad just seetõttu, et nad aitaksid meil mitte ainult Lõuna-Koreas, aga ka mujal selle piirkonna riikides kergemini turule minna,“ ütles ta.

Lahendab probleemi, mida üldsus ei näe

Monese eesmärk on anda võimalikult paljudele inimestele ligipääs pangateenustele. „Eesti inimestele tundub see täiesti mõttetu probleem olevat, probleemi nagu ei eksisteeri. Aga tegelikult see probleem eksisteerib ka Eestis. Meie ja ka teised idufirmad võtame tööle iga päev inimesi igalt poolt - just lõpetasin tööintervjuu Guatemala inimesega. Isegi Eestis, ükskõik, mis panka see inimene astub, küsitakse temalt konto avamise eest kõrgemat hinda,“ ütles Koppel. Ka MasterCardi tehtud uuringust selgub, et inimesed, kellel on raskendatud ligipääs krediidile või pangateenustele, maksavad aastas finantsteenuste eest umbes 1500 eurot rohkem kui teised.

Meenutuseks: idee luua Monese sai alguse Koppeli isiklikust kogemusest. „Kolisin Londonisse ja avastasin, et välismaalasena on kohalikku pangakontot bürokraatia tõttu avada ülikeeruline ja aeganõudev,” rääkis Koppel. “Pangakonto saamine võib jääda pelgalt selle taha, et äsja riiki kolinuna ei ole kliendil võimalik esitada oma uue elukoha kommunaalarveid, mille järgi pangad kliendi aadressi saaksid kindlaks teha. Seevastu on pangakonto üks esimesi asju, mida sul on riiki kolides tarvis – kasvõi ennast tööle registreerides. See tekitab välismaalastele omamoodi nõiaringi ja teeb elu alustamise uues riigis keeruliseks,” rääkis ta.

Küsimuse peale, kas Monese jääbki ainult mobiilseks pangaks, ütles Koppel, et sinna suunda liiguvad kõik uued pangad. „Veeb on välja suremas ja mobiilne tõuseb. Me olime innovaatorid, alustasime 2013. aastal, tulime välja 2015. aastal ja olime siis Suurbritannias esimene ainult mobiilne pank.“

Brexitiks valmis?

PricewaterhouseCoopersi hinnangul võib Brexiti tulemusel riigist lahkuda kuni 100 000 finantssektori töökohta. Mõju, mis finantssektorile tuleb, on ikka negatiivne, aga võib-olla pisem, kui alguses sai arvatud, leiab Koppel. "Paljud finantssektori ettevõtted ja pangad on juba korda ajanud endale uued litsentsid mujal Euroopas. Võib-olla oli seda hirmu alguses rohkem, kui asi väärt on,“ rääkis ta.

Koppel selgitas, et praegu võivad Euroopa majanduspiirkonnas äri ajada ettevõtted, kes on saanud Briti regulaatoritelt sellekohase passi. Euroopa Liidust lahkumine ei tähendaks aga automaatselt, et tegevusluba kaob. „Aga see on ainult šanss, ükski kaine mõistusega mõtlev pankur ei jää šanssidele lootma. Kõik on juba alternatiivsed võimalused endale loonud. Samamoodi nagu Monese, on kõik teised juba üles rivistanud endale uued litsentsid Euroopas. Asi läheb keerukamaks ja komplitseeritumaks, aga sisuliselt, ma arvan, on finantsettevõtted ja pangad selle ammu juba enda jaoks ära lahendanud.“