Eesti Energia kõigi ärivaldkondade kasumlikkuse kasvas, erandiks hääbuv põlevkivielektri tootmine, sõnas finantsjuht Marlen Tamm.
Foto: Liis Treimann
2023. aastal ulatus puhaskahjum koos allahindlustega 376 miljoni euroni, teatas riigifirma. Mullu jäädi 15 miljoniga plussi, kuigi ehitusjärgus õlitehast ja põlevkivikaevandusi hinnati kokku 171 miljoni võrra alla.
Iga väärteomenetlus võib Enefit Powerile tuua kuni 400 000eurose karistuse, kui uurimine leiab tõendeid hoolimatusest või tahtlikust rikkumisest, hoiatas keskkonnaameti peadirektor Rainer Vakra.
Eesti Energia tahab välja selgitada, kui palju tulevikutehingutega saadud kahjust võiks olla otseselt endise juhtkonna süü, ning sedagi, kas on perspektiivi vähemalt osaliselt saamata jäänud tulust tekkinud kahju nende käest sisse nõuda.
“Potentsiaalne majanduslik mõju võib olla katastroofiline”
Eesti Energias on viimastel aastatel olnud suuri rikkumisi keskkonnanõuete täitmisega ning alt mindud tulevikutehingutega, riigifirma loodab, et olulist finantsmõju omaniku tehtud raportist ei tule. Raport ise nii roosiline ei ole.
Ettevõtte kasv, äristrateegia muutused ja töötajate kasvavad ootused esitavad kontorite sisustamisele aina uusi väljakutseid. Paraku ei suuda paljud ettevõtted nende muutustega sammu pidada. Sageli ei märgata, et kontor ei toeta enam seda, kuidas inimesed tegelikult töötavad. Sisekujundajad näevad seda iga päev – ruumid justkui toimivad, aga nende tegelik potentsiaal jääb kasutamata. Just selle lisaväärtuse leidmine ongi see, millega sisekujundajad ettevõtteid toetada saavad.