Arvamus: kaitse oma ärisaladust

Eriti tuleb ebaausat konkureerimist ette olukorras, kus koostöö juhtkonnaga või omanikega ei suju või siis omanikud on igapäevasest tegevusest kaugel ja juhil tekkib soov oma töö viljad täielikult endale saada. Klientide ülemeelitamist võimaldab aga nõrk kliendisuhe. Seega tuleb ka sellel, kellelt kliente üle meelitati, just endas vigu otsida.

Esmaseks soovituseks on: tegele oma ärisaladuse kaitsmisega. Töösuhtes peab olema konkurentsikeeld töölepingus sätestatud ning kui soovitakse, et konkurentsikeeld kehtiks ka pärast töösuhte lõppu, siis tuleb selle eest maksta pärast töölepingu lõppemist igakuist mõistlikku tasu. Tööandjatele ei ole jõudnud aga veel kohale teadmine, et vana töölepingu seaduse ajal sõlmitud kokkulepped konkurentsikeelu osas on tihti tühised, kuna tasu makstakse töösuhte ajal või siis ei ole tasu suurus mõistlik. Seega maksab tööandja tasu selle eest midagi sisuliselt vastu saamata ning see avastatakse alles siis, kui probleemid on juba tekkinud. Ei ole erandlikud juhtumid, kus makstakse siiani tasu ka ärisaladuse hoidmise eest. Ärisaladuse hoidmise eest enam tasu maksma aga ei pea, kuid ärisaladus peab olema lepingus piisavalt konkreetselt ja selgelt määratletud.

Juhatuse liikme suhtes kehtib seadusest tulenev konkurentsikeeld vaid juhatuse liikmeks oleku ajal ning see ei kata väga mitmeid tegutsemisvorme. Seega tuleb sõlmida ka juhatuse liikmega vastav leping, kui soovitakse, et konkurentsikeeld oleks seaduses toodust laiem või et juhatuse liige ei asuks konkureerima pärast õigussuhte lõppemist.

Kui vastavaid kokkuleppeid ei ole sõlmitud, siis on abi konkurentsiseadusest, mille kohaselt on kõlvatu konkurents keelatud ning selleks loetakse muu hulgas ka ärisaladuse kuritarvitamist või konkurendi töötaja või esindaja ärakasutamist.

Tihti alustatakse konkureeriva tegevuse ettevalmistamisega juba endises kohas töötamise ajal, kus juurdepääs kliendibaasile, töötajatele, tootmis- või teenindusprotsessile jms on väga hea. Konkureeriva tegevusega kaasneb tihti endise tööandja ärisaladuse ärakasutamine, andmete kopeerimine, klientide nn ettevalmistamine, töötajate ülemeelitamine jms. Minu praktikas on olnud juhus, kus nn pahad poisid selekteerusid välja ärisaladuse ja konkurentsikeelu kokkulepete sõlmimisel. Nimelt soovis tööandja kehtestada uusi reegleid ja mõned töötajad ei olnud nõus neid allkirjastama. Mõne aja pärast selgus, miks nad seda ei olnud nõus tegema.

Esimene soovitus on: tegele oma ärisaladuse kaitsmisega. Uue töölepinguseaduse alusel ei ole see ülemäära keeruline ning sellele tuleks mõelda enne igasuguse kahtluse tekkimist. Kui aga kahtlused on juba tekkinud, siis tuleks oma töötajaid jälgida, nõuda nendelt aruandlust ning koguda piisavalt tõendeid oma kahtlustustele. Võimalusel tuleks muuta olulisemate klientide kontaktisikud ja kontakteeruda strateegiliste klientide, töötajate, tarnijate ja koostööpartneritega. Kui rikkumine on juba toime pandud, siis on võimalik pöörduda kohtusse.

Lisaks soovitan väga täpselt sätestada, mida loete oma ärisaladuseks ning rikkumise puhuks näha lepingus ette leppetrahv, mis katab vähemalt osaliselt tekkinud kahjud ning annab julgust kohtusse pöördumisel.