• OMX Baltic0,09%271,91
  • OMX Riga−0,16%862,52
  • OMX Tallinn0,33%1 732,68
  • OMX Vilnius−0,22%1 064,37
  • S&P 500−0,04%6 037,59
  • DOW 300,07%43 325,8
  • Nasdaq −0,05%20 020,36
  • FTSE 1000,42%8 136,99
  • Nikkei 2251,05%39 984,01
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,96
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%103,98
  • OMX Baltic0,09%271,91
  • OMX Riga−0,16%862,52
  • OMX Tallinn0,33%1 732,68
  • OMX Vilnius−0,22%1 064,37
  • S&P 500−0,04%6 037,59
  • DOW 300,07%43 325,8
  • Nasdaq −0,05%20 020,36
  • FTSE 1000,42%8 136,99
  • Nikkei 2251,05%39 984,01
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,96
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%103,98
  • 10.03.10, 09:40
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Milline on tegelik keskmine palk?

Mida pidada õigeks keskmiseks palgaks – aritmeetilist keskmist või mediaani? Ajakirjanduses on kahjuks ilmunud ka eksitavaid võrdlusi.
Pooled inimesed peaksid justkui saama keskmisest rohkem ja pooled vähem. Nii see võibki olla – aga ainult juhul, kui palgad jaguneksid sümmeetriliselt ehk enamik palku paikneks keskmise ümber kobaras.
Paraku jagunevad palgad silmatorkavalt ebasümmeetriliselt, sest:
* esineda ei saa kõik väärtused, nt ühest kroonist alates – seadusega on kehtestatud palga alammäär,* isegi kui seaduslikku alammäära poleks, ei saaks ülivähe maksta – 25 krooniga ju ära ei ela,* ülemist palgapiiri pole seatud, seal võivad palgad küündida kas või miljonini.
JOONIS. Palkade näitlik tegelik jagunemine
 
 
 
 
 
 
Seega on sageduskõver kõrgemate palkade suunas välja venitatud. Ning mediaani ja keskmise väärtus ei kattu. Sellise tugevalt ebasümmeetrilise jaotumise puhul on parim keskmise tendentsi näitaja asendikeskmine ehk mediaan.
Mida kitsamat palgasaajate rühma vaadata, seda lähedasemad on ka arvutuslik ja asendikeskmine. Kui vaadata mingit töötajate rühma, kus on teada erinevad keerukustasemed, siis kõiki koos vaadates on palkade ebasümmeetrilisus suurem. Iga taset eraldi vaadates võib ühe taseme sees keskmine palk olla sisuliselt võrdne mediaanpalgaga.
Seesugust täpsemat infot peab aga palgastatistika ja -uuringutega tegelevatelt firmadelt juurde küsima.
Eestis võib üleriigiliseks mediaaniks pidada keskmise palga väärtusest umbes 20-24% madalamat kuupalka. Seda näitab statistikaameti aastate 2005-07 töötasu uuring, kus 2007. aastal oli kuupalga keskmine 20% mediaanist kõrgem. Tunnitasu puhul oli keskmine mediaanist kõrgem 21-27%. Võib arvata, et ka järgmisel viiel aastal on mõõdusuhe sarnane.
Seda suhet üle kandes saame Eesti 2009. aasta neljanda kvartali kuupalga mediaaniks ("tegelikuks keskmiseks palgaks") 12 259/1,2=10 216 krooni.
Iga arvutatav näitaja (keskmine, detsiil, mediaan jms) on õige. Palgataseme ja -muutuse paremaks mõistmiseks tasub kasutada mitut (kaht ja enamat) keskmist. Üleriigilise keskmise palga juurde saab lihtsalt tuletada näiteks mediaanpalga – keskmisest 20% väiksem.

Seotud lood

Uudised
  • 25.03.10, 10:41
PRIA peadirektori palk  tõusis, asetäitjatel kukkus
PRIA värskelt avaldatud palgastatistikast selgub, et peadirektori Jaan Kallase palk on 2009. aastal võrreldes tunamullusega veidi tõusnud, tema asetäitjatel aga kukkunud.
Uudised
  • 30.03.10, 11:15
Savisaar teenib pea 56 000 krooni kuus
Tallinna linnavalitsuse avalikustatud palgaandmetest selgub, et linnapea Edgar Savisaare töötasu tõusis mullu üle-eelmise aastaga võrreldes vaid veidi, 641 000 kroonilt 668 200le kroonile aastas.
  • ST
Sisuturundus
  • 21.12.24, 16:39
Hea eeskuju: kaitsevägi hävitas eelmise digikoristuse käigus ca 40 terabaiti digiprügi
Telia Digikoristuspäev toimub juba 31. jaanuaril. Meenutame, kuidas viidi sel aastal digikoristust läbi Eesti Kaitseväes, kus IT-süsteemidest ja seadmetest kustutati kokku kümnete terabaitide ulatuses digikeltsa.

Äripäeva TOPid

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele