ARVAMUS: Eesti Energia, vara veel!

Millised on argumendid Eesti Energia (EE) kiireks börsiletulekuks? Esiteks omakapitali suurenemine, mis tähendab EE-le lisaks aktsiamüügist saadavale rahale laenuvõime tõusu. Teiseks, EE prestiiži tõus pankadele ja võlakirjaostjatele.

Selge võitja on ka EE juhatus - mitme aktsionäri puhul nõrgeneb omanike kontroll juhatuse üle. Väheneb riigi võimalus suunata EE juhatust järgima mitterahalisi ja/või riigi pikaajalisi eesmärke. Aktsionäridega suhtlemisel tuleb järgida võrdse kohtlemise printsiipi, see vähendab riigi võimalusi EE-st piisavat infot hankida, rääkimata omanikuna sekkumise võimaluste vähenemisest.

EE börsiletuleku korral on kindel kaotaja majandusministeerium, kel kaob võimalus EE kaudu pehmendada oma vigu energiasektori arenguprognoosides,

-seadustes ja -regulatsioonides. Ministeeriumi jaoks väheneb kättesaadav info tulemuste ja prognooside kohta - EE hakkab oma tagasihoidlikkust info avaldamisel põhjendama börsireglemendiga.

Kaotaja on ka väiketarbija - väheneb poliitsignaalidega arvestamine ja kellegi arvelt on vaja võitluses suurtarbijate pärast oma konkurentsivõimet parandada.

Miks pole aeg EE aktsiate avalikuks müügiks hea? On ainult üks põhjus - segased ajad Eesti energeetikas. CO2 tulevikuhind pole usutavalt prognoositav, põlevkivi kasutamisega seotud pikaajalise riigiabi lubadused võivad EL nõudel või sisepoliitilistel põhjustel muutuda, EE investeerimisplaan võib muutuda suures ulatuses ja suundumustes, riigil võib tekkida vajadus keelata ühe korraga elektri tootmise ja jaotusvõrkude omamise.

Segaseid aegu iseloomustab ka asjaolu, et Eestis on elektri "vabaturg" loodud eelkõige EL nõuete täitmiseks ja merekaablile euroraha saamiseks. Turusignaalid on suures osas asendatud subjektiivse tootjate toetussüsteemi ning üldsõnalise, kuid ulatusliku süsteemihalduri ja konkurentsiameti sekkumisõigusega. See ulatuslik sekkumisoht ei võimalda EE tulevast kasumit usaldusväärselt prognoosida. Venemaa elektri mõju meie elektriturule ei saa üldse usaldusväärselt prognoosida. Mõneks ajaks on elektrienergia tootjate ja -edasimüüjate vähesest arvust tulenevalt oodata hinnamanipulatsiooni.

Segastel aegadel on EE kontserni juhatuse kõige tähtsamaks oskuseks oskus riigi otsuseid enda kasuks käänata. Tulevastel EE eraaktsionäridel on seda juhatuse lobby-tegemise võimet raske ette prognoosida. Segaste aegade tagajärg EE emissioonile on madalam aktsiahind ja sellest tulenevad valed põhjused aktsiate ostmiseks (sh liiga odav võimalus konkurentidele).

Mida teha? Esiteks lahendus skeptikutele, kes arvavad, et riik ei suuda poliitiliste riskide ja ettearvamatu sekkumise ulatust niikuinii oluliselt vähendada. Rahumeeli võiks otsustada EE aktsiamüügi ainult EE rahavajadusest ja aktsiaturgude optimismi-pessimismi olukorrast tulenevalt.

Teine variant on proak-tiivne vaade riigi võimekusele. Selles variandis võiks maandada või muuta enam prognoositavaks ülalmainitud riskid. See variant järgiks üht põhimõtet - pooled saavad need riskid, mille vähendamiseks on neil võimalused. See põhimõte eeldab, et riik lahendab enne aktsiamüüki EE ainuomanikuna suured poliitilised ja vabaturu ebaõnnestumise riskid ning eraaktsionäridele jäävad normaalsed konkurentsi- ja muud äririskid... Mis ajaks on see võimalik, 2016?