Teist päeva järjest on Äripäeva esikaanel tublid eksportöörid - täna Henkel Macroflex juht Sirje Aal, eile lasteriiete tootja Lenne üks omanik Urmas Leeman.
Väga head uudised on mõlemad - nii ekspordi kasv aprillis 35% kui see, et Henkel Macroflex kolib tootmise Soomest Eestisse. Lenne kasvatas kasumi aastaga 4 miljonilt 57-le ja 80 protsenti käibest tuli ekspordist, peamiselt Soome ja sealtkaudu Venemaale.
Henkel Macroflex kolib aga Soome tootmise üle meile ning aitab edaspidi kasvatada Eesti eksporti. Selle ettevõtte eksport on kasvanud sama palju kui Eesti ettevõtetel aprillis - 35 protsenti, võrreldes eelmise aasta aprilliga. Meie jaoks on nii üks kui ka teine väga hea uudis. Viimati kasvas eksport nii palju märtsis 2006, samas oli võrdlusbaas madal.
Kui Coca Cola välja arvata (viis tootmise Eestist ära), võiks arvata, et Eesti jaoks on kätte jõudmas nn teine laine, kus välisfirmad oma tootmisi Eestisse toovad. Positiivne euro-otsus on üks põhjus, teine meie suhteliselt hea majanduskeskkond ning investeeringute maksuvabastus. Nähtavasti tuleb meil aitäh öelda ka Soome tugevatele ametiühingutele (Soome sadamatöötajate hiljutine streik tekitas eksportööridele palju peavalu ja selle mõju kajastub ka Soome kasvunäitajais).
Eesti Pank lisab veel ühe põhjuse - välisnõudlus on aeglaselt paranemas (seda näitavad I kvartali maksebilansi andmed), kuid keskpanga hinnangul on muutused Eesti väliskaubanduses on väikesed, kaubakäive elavnes peamiselt töötlemiseks tarnitud kaupade tõttu.
Kui Eesti Pank on oma hinnangutes kainelt jahe, siis IMF viskab suisa kapaga külma vett. IMFi tegevjuhi asetäitja Naoyuki Shinohara ütles eile Bloombergile, et riskid maailmamajandusele on märkimisväärselt kasvanud - kehvasti on mõjunud Euroopa riikide võlamured.
Eesti suuremad eksporditurud on Euroopas, ELi riikidesse läheb meie kaupadest-teenustest 69 protsenti. Ja eksport on meie peamine majanduskasvumootor - kuivõrd peaksime muretsema?
Konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing kiidab ekspordinumbreid väga positiivseiks - need näitavad, et ekspordisihtturud on taastumas. "Võime rahul olla, et oleme geograafiliselt sellises majandusruumis," leiab Josing.
Eesti ekspordis on alati suur roll reekspordil, naftatransiidil. Numbreid võivad suurendada suured ühekordsed kaubaveod. Näiteks kui BLRT saab valmis laeva välistellijale. Nüüd viidatakse USA kauba veole Afganistani Eesti kaudu.
Sirje Aal ootab nii ettevõtte kui ka Eesti ekspordi tänavuseks kasvuks 50 protsenti. Paar kuud tagasi käivitas Henkel Eestis ka Ceresit kaubamärgi all ehitussegusid tootva tehase. Ja ehitusmaterjalidel on hea minek välisturgudel. Seda on täheldanud transpordi- ja ekspedeerimisfirmad ning nende ootused aasta teiseks pooleks on samuti kõrged. Seega mitte ainult nafta, vaid ka betoon loob majandusele tugevamat alust.
Autor: 1185-aripaev
Seotud lood
Oleme täheldanud suurt ehitusmaterjalide ekspordi kasvu, rääkis transpordi ja ekspedeerimisfirma AS Viru Trans juhataja Tõnu Läänemets.
Aprillis kerkis kaupade eksport eelmise aasta aprilliga võrreldes 35%. Kasv oli nii suur juunis 2006.
Kõik on väga positiivne ja näitab seda, et ekspordikeskkond, kuhu müüme on taastumas, kommenteeris Eesti Konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing statistikaameti teadet, et eksport kasvas aprillis 35%.
Telia Digikoristuspäev toimub juba 31. jaanuaril. Meenutame, kuidas viidi sel aastal digikoristust läbi Eesti Kaitseväes, kus IT-süsteemidest ja seadmetest kustutati kokku kümnete terabaitide ulatuses digikeltsa.