Kahekümne viiendal mail teatas transpordifirma DSV Kopenhaageni börsile, et ettevõtte nõukogu liige Kaj Christiansen ostis 417 500 Taani krooni eest endale 5000 DSV aktsiat. Uudis jõudis börsiteatena samal päeval kõigi asjast huvitatud investoriteni.
Ma ei imesta, kui Olympicu insaiderite aktsiatehingud tehti avalikuks vaid Äripäeva päringute tõttu. Täpselt päev hiljem müüsid Olympicu kaks alustala (Armin Karu ja Jaan Korpusov) 17,5 miljoni krooni eest siinse kasiinofirma aktsiaid. Infokild jõudis investoriteni tõenäoliselt aga alles läbi ajakirjanduse, kuna meie börsifirmade insaideritel pole kohustust oma aktsiatehingutest börsile teatada.
Tehingutest tuleb küll raporteerida finantsinspektsioonile, kuid tõenäoliselt 99,9% investorite jaoks jääb seetõttu info kättesaamatuks. Esiteks, enamik väikeinvestorid ei oska insaiderite tehinguid inspektsiooni koduleheküljelt otsida. Teiseks võivad väärtpaberituru seaduse alusel insaiderid oma ostu- ja müügitehingute teatavakstegemisega viivitada viis tööpäeva.
Näiteks alles eile sai inspektsiooni kodulehekülje kaudu teada, et Karu ja Korpusov müüsid 3. juunil 41 miljoni krooni eest veel Olympicu aktsiaid. Ning kolmandaks: kuna insaiderid pole avalikkuse luubi all, võib osa tehinguid jäädagi kajastamata. Ma ei imesta, kui aktsiatehingud ilmusid finantsinspektsiooni koduleheküljele ainuüksi vaid seetõttu, et Äripäev päris tehingute kohta kasiinofirmast ise aru.
Sellest tulenevalt võiks insaiderite aktsiatehingud teha edaspidi avalikuks börsiteadete kaudu, nii nagu see on paljudel teistel väärtpaberiturgudel. Väikeinvestor peab saama kätte aktsia hinda mõjutava informatsiooni ühest kohast ning võimalikult kiiresti. Tagatipuks on insaiderite ostud ja müügid niivõrd oluline näitaja, et suurematel turgudel võetakse seda ka kui turu indikaatorit.