Kas keegi oskab öelda, millal sai Eesti Vabariigist riik, kes ei toeta nõrgemaid, vaid kes suunab rahvalt kokku korjatud raha tugevamate toetuseks?
Sest kuidagi on kujunenud niiviisi, et sajad ja sajad miljonid toetuskroonid voolavad igal aastal nii praamikuningas Vjatseslav Leedo kui ka bussi-rongiliiklust valitseva Marcel Vichmanni - Tiit Pruuli kaukasse. Ja nagu sellest veel vähe oleks, suunas riigikogus 2007. aasta hakul muudetud elektrituruseadus veelgi priskema rahajoa taastuvenergiatootjatele. Miljard krooni aastas.
Millal sai Eesti Vabariigist riik, kes ei toeta nõrgemaid, vaid kes suunab rahvalt kokku korjatud raha tugevamate toetuseks? Tänane Äripäev kirjutab, et valitsuskoalitsioon eesotsas majandusminister Juhan Partsiga (IRL) on lõpuks ometi asunud taastuvenergiatootjate taskutesse pulbitsevat dotatsioonitulva piirama. Oleme sellega kahel käel nõus, vead tuleb parandada, kuid rõhutame, et see tuleb ära teha kiiremas korras, kindlasti veel enne järgmisi valimisi. Miks? Sest praegusest üsna harukordsest üksmeelest ei pruugi loetud nädalatega, arvestades eelseisvaid valimisi ja erakondade kroonilist rahapuudust, suurt midagi alles jääda.
Et praegu valitseb selles küsimuses valitsuskoalitsioonis (või vähemalt valitsuses) üksmeel, annab tunnistust oravaparteist rahandusministri Jürgen Ligi kommentaar: "Kahtlemata on tegu valdkonna ülekuldamisega tarbija ja konkurentsivõime arvel ning subsiidiume tuleks poole võrra kärpida. Nende määramine 2007. aasta kevadel oli parlamendi poolt häbiväärne."
Mis toimus 15. veebruaril 2007 nende 66 elektrituru seaduse muutmise poolt hääletanud riigikogu liikme peades, ei oska Äripäev täna öelda. Kas neil nüüd oma otsuse pärast ka häbi on, ei oska me samuti öelda. Kas keegi sai kelleltki raha või muid hüvesid, ei oska me ka öelda. Kuid me ei hakkagi kellegi peale näpuga näitama, mis tehtud, see tehtud, ning on aeg hakata tehtud vigu parandama. Seda enam, et Parts näib praegu indu täis olevat. Ta kinnitas reedel koguni, et dotatsioonide kallale minnakse ka hoolimata tõsiasjast, et ülimalt suure tõenäosusega mõni senistest toetatavatest asja kohtus vaidlustab. Säärane kindlameelsus on kiiduväärt.
Ühesõnaga, mehed - plaan on teil hea, asuge asja kallale! Sest mida enam te aega kulutate, seda suurem on tõenäosus, et regulaarselt laekuvate dotatsioonimiljonitega harjunud energiatootjad taas kord mõne õige nupu üles leiavad ning ei kõhkle sellele vajutamast. Äripäev ei tahaks näha olukorda, kus üks või teine praegu kindlameelne riigi ja rahva heaolu eest seisev poliitik ühtäkki, pärast mõne "energeetiku" rahapakiga kohtumist meelt muudab.
Ja veel, siiralt loodame, et koalitsiooni praegune plaan ongi riigi raha säästmise nimel ette võetud. Et tegemist ei ole IRLi-Reformierakonna osava annetuskogumiskampaaniaga - taastuvenergeetikud, andke meile valimiskampaaniaks raha, muidu kärbime teie toetusi!
Autor: 1185-aripaev
Seotud lood
Ärimees ja Tallinna ekslinnapea Tõnis Palts kirjutab Saarte Hääles avaldatud arvamusloos, et tuulikuäri on saatanast, kuna on kallis ja perspektiivitu.
Eesti suuremad taastuvenergia toetuse saajaid OÜ Nelja Energia üks omanikest Jüri Mõis ütleb, et tema küll tuuleäriga "liiga palju raha" ei teeni.
Rahandusminister Jürgen Ligi ütles Äripäeva päevaküsimusele, kas riik peaks jagama toetusi, et tema toetuste vaimustust ei põe.
Eleringi juhatuse esimees Taavi Veskimägi nendib, et riigi rahaloopiva subsiidumipoliitika tõttu kerkib Eestisse tuulikuparke nagu seeni pärast vihma.
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva
Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.