Vene laevad luuravad Suurbritannia lähedal, Saksamaa kuulutab Schengenile lõppu ning Hiina ekspordimootor lükkas sisse kuuenda käigu.
- Vene luurelaevad kaardistavad merealust taristut, mis ühendab Euroopat USAga. Foto: AP/Scanpix
Ei 2 ega 3, vaid 5 protsenti on meie uus põrand. Selleks oli tarvis Donald Trumpi – Martin Heremist ja Kusti Salmist ei piisanud –, et Eesti võtaks sihiks kaitsekulutuse määra, mis moodustab kahekümnendiku meie sisemajanduse kogutoodangust. Reaaleurodes on seda veidi üle 2 miljardi ehk 600 miljonit rohkem kui praegu.
Veel jõulisemalt on selle sihi sõnastanud leedukad, kes lubavad midagi 5-6 protsendi vahel, mis on ülemisel piiril reaaleurodes kuskil 4,7 miljardit. Ka leedukad tahavad oma diviisi välja ehitada ja juba uue kümnendi alguseks saada selle koosseisu omaenda Leopardi tankid.
Kust see raha kõik võetakse? Leedu president Gitanas Nausėda arvab, et kas laenu või kärbetega, sest maksu nad ei tõsta. Tema peaminister Gintautas Paluckas arvab, et kui Euroopa Komisjon leidis COVIDi jaoks triljoni, küllap leitaks seda ka kaitsele, mistõttu on pilgud Brüsselil. Sama leiab Kristen Michal.
Nädalavahetus tõi taas ühe Läänemere sidekaabli läbilõikamise, mistõttu ohuhinnang on meil kõigil üpris ühtne. Tundub aga, et summad on muutunud sedavõrd suureks, et esimesest surmahirmust jagu saanud eestlased-lätlased-leedulased, rääkimata lääneeurooplastest, hakkavad veel selle raha üle kõvasti jagelema. Olgu omavahel või Brüsseliga. Kuid tegelikult on mure veel tõsisem, kui paistab. Sellest juba allpool.
“Globaalne briifing” on Indrek Lepiku uudiskiri, mida saab endale tasuta postkasti tellida aadressilt
www.aripaev.ee/uudiskirjad Järjekordne sabotaaž Läänemeres. Nädalavahetusel katkes Gotlandi lähistel sidekaabel Rootsi ja Läti vahel, misjärel arestisid Rootsi võimud kaubalaeva Vezhen, mis katkemise ajal üle kaabli sõitis. Tõenäoliselt lõhkus kaabli Malta lipu all seilava kaubalaeva ankur. Ehkki ametlikult opereerib laeva Bulgaaria ettevõte, kirjutas Helsingin Sanomat, et tegelikult kuulub alus liisingufirma kaudu Hiinale. Ettevõtte juhi sõnul võis olla tegu ilmast tingitud õnnetusega, Läänemere riikide esidiplomaadid ütlevad aga, et ei usu enam juhustesse.
Vene sõjaväelaev luusis Suurbritannia lähistel. Vene luurelaev Jantar ulpis möödunud nädalal taas Briti saarte lähedal, peatudes britte Mandri-Euroopaga ühendavate kaablite kohal. Briti kaitseminister John Healy rõhutas kolmapäeval parlamendi ees kõneledes, et end pole mõtet petta: laev kaardistab merealust taristut. Jantar luusis piirkonnas ka novembris, kui tiirutas Euroopat USAga ühendavate sidekaablite ümber.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Sellel on tohutu mõju
Toornafta nõudluse kasv näib olevat Hiinas oodatust varem pidurdunud. Sellel on tohutu mõju.
Esmaspäeval ametisse vannutatud Donald Trump ei raisanud hetkegi ja kehtestas juba esimesel ametipäeval mitukümmend presidendimäärust. Lisaks ähvardas ta lähimaid kaubanduspartnereid tollitariifidega.
USA presidendi Donald Trumpi ametisse astumine heidab ähvardava varju niigi raskustes sipleva maailmamajanduse kohale, tema poliitika suurim mõju avaldub aga siiski USAs endas, kirjutab SEB panga majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Nvidia on saavutanud selle, mida nad strateegiliselt on tahtnud, rääkis Äripäeva investeerimisvaldkonna juht Juhan Lang. "Isegi need Hiina odavad lahendused nagu DeepSeek jooksevad nende kiipidel."
Nii investeerimis- kui ehtekulla puhul kasutatakse sellist terminit nagu kulla puhtus. Puhtus ehk kulla proov näitab puhta kulla sisaldust vastavas tootes/sulamis. Proov märgitakse tootele üldlevinult karaat- või tuhandiksüsteemis (ehk protsentides).