Kes juhib Savisaart ja Tallinna linna?

Kui möödunud nädalal sai teatavaks, et Tallinna linnapea ja Keskerakonna juht Edgar Savisaar on unustanud oma majanduslike huvide deklaratsioonis märkida 2,7 miljoni krooni suuruse laenu, siis osad inimesed ütlesid, et see pole avalikkuse asi, kellelt ja mis tingimustel Savisaar raha laenab.

On ikka küll. Avalikkus peab teadma, kes poliitikule rasketel aegadel finantstuge pakub. Siis on võimalik ka hoida poliitiku tegevusel silma peal ja vältida korruptsiooniohtlikke olukordi, et laenu tagasimaksmisega kaasnevad ka mingid teised kohustused.

Kahjuks avalikkus praegu ei tea, kes Savisaart aitab ja seetõttu ei tea avalikkus ka seda, millised ärihuvid võivad sellel inimesel või inimestel Tallinna linnas olla. Tänane Äripäev kirjutas, et Savisaart oma tütarfirma kaudu aidanud salapärase Briti Neitsisaarte ettevõtja palgal oli kuni 5. oktoobrini Tallinna keskkonnameti vastseks juhiks saanud Otto Popel. Selle sama keskkonnaameti asejuht Relo Ligi on aga töötanud salapärasele Neitsisaarte ettevõtjale kuuluva firma nõukogus. Kolmas Neitsisaartele peituva ettevõtja äripartner on Keskerakonna juhtfiguuri Ain Seppiku poeg Sulev Seppik, kes omakorda on olnud varemalt ärisuhetest Tallinna praeguse abilinnapea Deniss Boroditšiga, kes omakorda Otto Popeli tööle palkas.

Äripäevas ilmunud ja neid suhteid kaardistavast skeemist näeme, et Tallinna keskkonnavaldkonna juhtimine on läinud ühe kitsa huvigrupi kätte. Mulle tundub, et jäätmeveo, erinevate lubade ja kooskõlastuste ning paljude teiste ülesannetega tegeleva keskkonnaameti tegevust ei kureeri enam pealinna elanik volikogusse valitud esindajate kaudu. Seda kureerivad Keskerakonna rahastajad, kes on oma inimestega mehitanud olulised ametikohad.

Võib-olla oli selle valdkonna enda kontrolli alla saamine üheks tingimuseks, mis kaasnes Edgar Savisaarele eelmise aasta oktoobris salapärasele ettevõtjale kuulunud firma poolt antud laenuga. Keskkond on valdkond, kus liigub palju raha. Seetõttu on avalikkusel oluline teada, kes selle raha liigutamise üle tegelikult otsustavad ning millised on nende otsustajate ärihuvid.

Teine oluline põhjus, miks Savisaar peab oma laenuasjadelt saladusloori kergitama on seotud küsimusega, kust tuleb teda raskest finantsseisust välja aidanud laenuraha. Neitsisaartel pesitseva ettevõtja asemel on nüüd Savisaare võlausaldajaks üks Liechtensteini ettevõtja Peter Kaiser. Ei ole tavapärane, et  Eesti poliitik otsustab rahavajaduse lahendamiseks pöörduda Liechtensteini. Kes neid kontakte vahendas, keda see Peter Kaiser tegelikult esindab? Kas ta on ettevõtja, advokaat või tankist? Miks ta otsustas just Savisaart aidata? Need on küsimused, millele poliitik Savisaar peab vastama. Praegu on Savisaar endale omaselt pugenud taas peitu ja väldib selgituste jagamist.

Briti Neitsisaared ja Liechtenstein on tuntud sellepoolest, et neid piirkondi kasutatakse omanike ja ärihuvide varjamiseks, rahapesuks ja maksudest hoidumiseks. Näiteks 2008. aasta alguses puhkes Saksamaal skandaal, sest selgus, et Saksa rikkad inimesed olid oma tulusid varjanud just Liechtensteini abil. Saksa poliitikud nõudsid koguni väikeriigile majandussanktsioonide kehtestamist ja teemat arutati Euroopa Liidu riigijuhtide erinevatel kohtumistel.

Liechtensteini nimetati siis maksupetturite paradiisiks, sest vürstiriik ei teinud koostööd teiste riikide võimudega ja maksupettused ei kuulunud selles riigis kriminaalkuritegude hulka.

Nüüd on selgunud, et selles maksupetturite paradiisis on leidunud üks ettevõtja, kes ulatas rahahädas olevale Edgar Savisaarele oma abikäe.

Savisaar võlgneb avalikkusele oma laenuasjades palju pikema selgituse, kui ta on seda seni teinud. Avalikkus peab teadma, kes on Savisaare rahastajad ja kust nende raha tuleb. Linnapea varjamistaktika tekitab kahtlusi, et temani laenuna jõudnud raha päritolu ei pruugi olla puhas ning laenu tagasimaksmine ei pruugi olla ainus, mida Savisaar peab oma rahastaja heaks tegema.

Kuna Savisaar üritab laenuga seotud küsimusi varjata, siis on ta juba praegu manipuleeritav ja kellegi poolt juhitav. Need Savisaare abilised, kes peidavad end Liechtensteini ja Neitsisaartele, võivad Tallinna linnapea enda pilli järgi panna tantsima juba ainuüksi tänu sellele, et teavad Savisaare kohta tõde.