• OMX Baltic0,22%269,88
  • OMX Riga1,73%886
  • OMX Tallinn0,04%1 730,19
  • OMX Vilnius0,37%1 044,41
  • S&P 500−0,6%5 949,17
  • DOW 30−0,47%43 750,86
  • Nasdaq −0,64%19 107,65
  • FTSE 1000,51%8 071,19
  • Nikkei 225−0,48%38 535,7
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,95
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%104,85
  • OMX Baltic0,22%269,88
  • OMX Riga1,73%886
  • OMX Tallinn0,04%1 730,19
  • OMX Vilnius0,37%1 044,41
  • S&P 500−0,6%5 949,17
  • DOW 30−0,47%43 750,86
  • Nasdaq −0,64%19 107,65
  • FTSE 1000,51%8 071,19
  • Nikkei 225−0,48%38 535,7
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,95
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%104,85
  • 16.12.11, 06:36
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

ÄP: vajame rohkem Bermaneid ja Pante

Täna avaldatud saja suurima eksportööri tabelist nähtub, et umbes 2/3 ekspordi suurtegijatest põhinevad piiritaguste ettevõtjate kapitalil. Äripäev leiab, et vajame rohkem Fjodor Bermaneid ja Enn Pante – kohalikke ettevõtjaid, kes võtavad suurfirmade vedamise endi õlule, mitte ei anna raskel hetkel või rahalaeva saabudes seda „suurele vennale“ üle.
Eksport on viimase kahe aasta jooksul meile peamiselt vaid rõõmusõnumeid toonud. Mahud on läinud ülesmäge ja kui tormid euro ümber peaks vaibuma, ootavad eksportöörid ka järgmiselt aastalt mõistlikke kasvunumbreid. Eestis on välja kujunenud aga olukord, kus sada suurimat eksportööri n-ö toovad koju poole ekspordikäibest. ja suurem osa nendest mahtudest tuleb välismaalastele kuuluvatelt eksportööridelt.
Viimasel asjaolul on ühest küljest palju plusse. Välismaiste emafirmade kaudu jõuavad siia kapitalismis tegutsemise kogemused ja oskusteave. Rahvusvaheliselt tuntud kaubamärk annab võimalikele partneritele eestlastega ärisuhte loomiseks kindlust. Tänu laiemale suhetevõrgustikule on lihtsam laiast ilmast ka kliente leida. Teisest küljest on aga välisinvestorite taktikepi järgi talitamisel miinused ja riskid. Esiteks juhitakse neid ettevõtteid kuskilt kaugelt tsentraalselt ning kohalikul juhil on üldiselt vähem võimu. Inimesed suurkorporatsiooni kohalikus harus ei ole iial avalikkuse poole näoga nii, nagu seda on kohalik ettevõtja, kes on reeglina avalikkuses tuntum ja ka kättesaadavam.
Peale anonüümsuse on väliskapital ka tundlikum ja liikuvam kui kohalikud investeeringud. Näiteks kui tööjõukulud – meie siiani oluline konkurentsiargument – peaksid kasvama hakkama, võib välismaalane oma siinse tegevuse kiirelt kokku tõmmata. Olgu tegu igapäevaste otsuste või tegevuse lõpetamisega – välisettevõtja langetab otsuseid vaid numbritest lähtuvalt. Eesti ettevõtjal on aga peale ettevõtte juhtimise ka suurem sotsiaalne vastutus ja eeldatavasti tahe kohaliku ühiskonna ülesehitamisel ja arendamisel kaasa rääkida. Seetõttu kaalub ta kärpe- või tegevuse lõpetamisotsust tehes mitu korda kauem.
Äripäev ei väida, et välisinvesteeringud, mille siiameelitamise nimel on Eestis kurja vaeva nähtud, oleksid halb. Otse vastupidi. Kuid vaja oleks suuremat tasakaalu välis- ja kohaliku kapitali vahel. Sajandivahetusel ja buumi ajal oli mõneti loomulik, et Eesti ettevõtjad paigutasid oma raha sinna, kus see kiiresti kasvas – kinnisvarasse. Teistele tundus aeg õige oma äri maha müüa. Välismaalased, kellel kriisikogemused ja oskus näha asju pikas perspektiivis olemas, investeerisid aga just kapitalimahukatesse sektoritesse.
Nüüd on aeg nende eeskujul hakata seadma pikemaajalisi sihte. Üleilmastumise vastu ei saa ja kapitalimahukates valdkondades on eestlastel raske suurtega võistelda. Meie stardipositsioonis oli vähe kapitali, kuid üle keskmise tarkust ja pealehakkamist (mida õigete valikutega, nagu haridus, annab juurde tekitada). Seega on Eesti lahendus investeerida teadmismahukasse ärisse. Bermanite ja Pantide kõrval vajame ka uusi Skype'e ehk Jaan Tallinnaid, Ahti Heinlaid ja Priit Kasesalusid. 
Ja veel: kapitali päritolu puhul ei peagi ju laskuma äärmustesse. Nagu demonstreerib tänase luubi all olev Viljandi Aken ja Uks, on võimalikud ka nn hübriidvariandid, kus väliskapitali kaasatakse ettevõttesse küll, kuid ohje käest ei anta.
Autor: 1185-aripaev

Seotud lood

Uudised
  • 18.12.11, 09:12
Suured kulud pärsivad ekspordimahu kasvu
Viimastel aastatel on kulubaas tootja jaoks kasvanud, mis vähendab ekspordi kiire paisutamise võimalusi, rääkis Estonian Cell AS tegevjuht Lauri Raid. 
Uudised
  • 16.12.11, 11:02
TERE eksport paisus
TERE eksportis mullu välisturgudele erinevaid piimatooteid kokku 39,17 miljoni euro eest ja seega paikneksid nad Äripäeva eksporditabelis 38. kohal Liviko ees.
Uudised
  • 17.12.11, 10:55
PKC juht: jätkame kindlasti Eestis
Eksportööride edetabelis kõrgel kohal oleva PKC Eesti juhatuse esimees Jani Kiljala sõnul ettevõte Eestist tootmist ära ei koli, sest praegu luuakse siia hoopis kontserni kompetentsikeskust. 
Uudised
  • 21.12.11, 11:38
Lemeks: "Valmistame plaane B ja C"
Eesti suurima erakapitalil põhineva metsatööstusettevõtte Lemeks ASi juht ja üks omanikest Jüri Külvik ütleb, et praegu on kõige olulisem olla valmis kiireteks muutusteks ja seetõttu valmistavad nad järgmiseks aastaks ette erinevaid stsenaariume.
  • ST
Sisuturundus
  • 01.11.24, 09:20
Juhtimine tasakaalus: Tiina Käsi teekond ja õppetunnid Nordea tipus
Tiina Käsi on nimi, mis kõlab ärimaailmas paljudele tuttavalt. Tal on juhtimises üle 25 aasta kogemust, kuid tema karjäär pole olnud lihtne ega lineaarne, vaid täis ootamatuid võimalusi ja väljakutseid, millest on sündinud väärtuslikud õppetunnid. Nordea Eesti tegevjuht, kes alustas oma karjääri rootsi keele õpetajana, on tänaseks saavutanud palju ja juhib mitmekesist ning rahvusvahelist organisatsiooni. Käsi kogemus ja oskus tasakaalustada töötulemusi ja inimlikku hoolivust teevad temast juhi, kelle teadmised ja arusaamad on väärt jagamist.

Äripäeva TOPid

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele