ÄP: Ravimiuuringud peavad muutuma läbipaistvaks

Eelmise aasta lõpus mõistis kohus ebaseaduslikus ravimiuuringus, keelatud kauba sisseveos võltsimisele õhutamises ja võltsitud dokumendi kasutamises süüdi praegu Valga haigla ülemarstina töötava Andres Selli. Kohtutoimikust selgub, et 64 inimest sattus enese teadmata katsejänese rolli.

Äripäeva hinnangul peavad ravimiuuringud Eestis muutuma oluliselt läbipaistvamaks, et niisuguseid juhtumeid tulevikus vältida. Ebaseaduslikke uuringutega seotud asutused peavad võtma vastutuse, samuti peab ravimiuuringute üle teostatav järelevalve olema parem. Praegu võib Tartu Ülikooli Kliinikumi distsiplinaarkomisjoni otsuse võib kokku võtta nii, et kui ravimiuuringu abil saab uut teavet ravimi kohta, siis võib arst valetada, patsiente petta ja dokumente võltsida. See on see ilmekas ringkaitse näide.

Sell rikkus arstina valeinfot kasutades ravimiuuringute reegleid ning üritas juhtumi avalikuks tulles dokumente võltsides oma nahka päästa. Kohtu materjalidest ilmneb, et ta hiilis reeglitest mööda teadlikult. Ravimi Eestisse tuua lasknud toll omakorda rahuldus Selli kinnitusega, et tegu pole ravimiga, ega kontrollinud seda. Sell valetas ka ravimiametile, et uuring toimus Soomes, ning et tal on uuringu tegemiseks eetikaluba olemas. Tagantjärele eetikakomiteelt loa saanuna valetas ta taas, et seda on vaja erialaajakirjale, mitte ravimiametile.

Uuringutes kasutatud patsiente ei informeeritud katsejänese rolli sattumisest. Ravimikatsetused toimusid Selli ja ortopeed Toomas Teini juhtimisel nii Tartu Ülikooli Kliinikumis kui ka Teinile kuuluvas Medexi päevakirurgiakliinikus. Raviasutused, mis lubasid salaja uuringuid teha, toimunu eest vastutust ei võtnud. Oleks loomulik, et Tartu Ülikooli Kliinikum ja Medex maksavad patsientidele hüvitist.Ravimiuuringute tegemise loa andnud Tartu Ülikooli inimuuringute eetikakomitee võimaldas dokumente võltsida, tuttavatele arstidele tuldi lihtsalt vastu.

Tartu Ülikooli Kliinikum reageeris Selli ja Teini rikkumistele pehmelt. Kliinikumi distsiplinaarkomisjon otsustas, et uuring oli vajalik. Samas leidis komisjon, et uuringu läbiviimisel esines kõrvalekaldeid ning juhtum kahjustab nii Tartu Ülikooli kui ka TÜ Kliinikumi mainet. Komisjon aga ei karistanud Selli, andis vaid soovitused: uuringute puhul järgida ravimiseadustning kliinikumis ette nähtud korda.

Ebaseaduslikes inimkatsetes süüdi mõistetud ja valetamisega vahele jäänud Sell jätkab tööd ülemarstina hoolimata sellest, et ei ole oma eksimusi tunnistanud. Advokaadi kinnitusel ei ole Sell süüdistusega päri ja valis kokkuleppemenetluse ainult selleks, et kurnavat kohtuprotsessi vältida. Kriminaaluurimine ja kohtuvaidlus ei anna vastust ühele väga olulisele küsimusele – kas Sell otsustas seadust rikkuda isiklikku kasu silmas pidades? Kas mängus oli rahaline kasu või huvi teaduse arengu vastu? Ravimiäri on konkurentsitihe ning on loomulik, et ravimifirmad ei ole huvitatud pidevast info jagamisest. Arstid ei soovi ka avalikustada, kui palju ravimiuuringute abil teenitakse.

Selli juhtum näitab, et praegune kontrollimehhanism, kus kolleeg kontrollib kolleegi tööd, pole tõhus. Isiklike suhete hoidmise siht võib motiveerida seaduserikkumise ees silmi kinni pigistama.

 

Autor: 1185-aripaev