Tarbijakaitse heidab ette: kas jõulud jäävadki laenuajaks?

Tagasitõmbumise asemel ilmusid uued üleskutsed kasutada kiiret laenuraha. Raadioeetris hakati kordama klippi, milles armas lapsehääl teatas, et tema kingisoovide nimekiri ei mahu ühele leheküljele, ning vanematele pakuti võimalust täita lapse soovid laenu abil. Kõige rohkem kriitikat saanud reklaam „Laenuaeg on jälle käes“ hakkas tilkuma inimeste e-postkastidesse.

Ametlikult seda laviini peatada ei saanud. Tarbijakaitseamet vaatas küll nimetatud laenuaja-reklaami üle, kuid ei avastanud seadusrikkumisi. Juriidiliselt oli kõik korrektne. Seega ei olnud alust reklaami keelata ning ametil tuli piirduda reklaami sõnumi nimetamisega ebaeetiliseks. Reaktsioone jõulude kui laenuaja reklaamimisele tuli ka mujalt – meediaväljaannete arvamusartiklitest, uudislugude kommentaaridest ja foorumitest.

Sarnaseid reklaamikampaaniaid on tehtud varemgi, sõna „laenuaeg“ guugeldades leiab kriitikanoote aastast 2010. Näiteks muusik Genka piuks Twitteris: „Laenuaeg on käes! Toome tuppa laenukuuse ja varsti tuleb laenuvana laenukinkidega.“

Küsimusi tekitas kampaania isegi reklaamiinimeste seas. Praegu reklaamiagentuuris Brilliant loovjuhina töötav Madis Ots märkis tunamullu jõulude eel turundusportaalis Best Marketing, et loodetavasti ei olnud niisuguse küünilise sõnumi edastamine sihilik, vaid pigem viga, mis tekkis reklaami tellija ja idee teostaja üksteisest möödarääkimise tõttu. Ent sama sõnumit kasutati ka 2011 ja seega võib kindlalt väita, et tegemist ei olnud veaga.

Selline avalik kriitika peaks laenuandjad mõtlema panema. Kaks aastat tagasi ärritas jõuluaegne laenukampaania käputäit inimesi, lõppenud aastal oli hukkamõist oluliselt laiem. Mis saab järgmiste jõulude ajal? Kas avalikkuselt on oodata veelgi teravamat reaktsiooni? Kas jõulud jäävad ikka laenuajaks või suudavad laenuandjad teha omad järeldused?