Tänaste ettevõtete edus mängib infotehnoloogia ehk IT aina suuremat rolli. IT annab sinu ettevõttele aga hoogu juurde vaid siis, kui seda oskuslikult kasuta. IT-st saadava lisaväärtuse ja kasu aitab välja tuua pädev meeskond ja tihe koostöö tellija ning töövõtja vahel. Selle sünergia võtmeks on professionaalne IT projektijuht, kirjutab Eesti Energia IT arenduse valdkonnajuht Raul Raudsepp.
Maja ehitamine lihtne, tarkvara loomine aga mitte? Ettevõtte äri ja IT toimimist tundva projektijuhi rolli ei tohi alatähtsustada. Toon mõne lihtsa näite.Maja ehitamist ja tarkvara loomist võrreldes saame tuua mitmeid sarnasusi, kuid ka erinevusi. Üheks oluliseks erinevuseks on see, et “tavainimesele” on suhteliselt lihtne selgitada, mis on maja, sest tal on kogemus ja oskab seda ette kujutada. Kuid tarkvara on üldjuhul inimestele kauge ja võõras ning tundub, et nii kui nii on kõik “tavainimese lollitamine“, “copy-paste” ja kallis.
Selle hirmu maandamiseks on vaja meeskonda IT projektijuhtimise kogemusega inimest, kes soovib juhtida (loe: ära teha) projekti tervikuna. Mitte ainult IT arendamise poolt, vaid ta soovib endale selgeks tehaettevõtte äri, seejärel nõustada protsesside korrastamisel ning alles siis “koodi valada”.Mõelgem korraks sellele, mis on IT? See on InfoTehnoloogia. Me võime lihtsustatult öelda, et IT ei ole midagi muud, kui info liikumise juhtimine tarkvara abil. Kõrvalpõikena võib öelda, et ka kunagine perfokaardi süsteem on sarnane tänapäevase tarkvarasüsteemiga. Perfokaartide süsteemi väärtus seisnes äriprotsesside loomises ning parendamises. Ka täna ITst kasu lõikamise võti seisneb parimate äriprotsesside loomises ehk ärist arusaamisel, selle parandamisel ja alles seejärel IT süsteemi loomisel.
Toome näite ehitusest. Kui puidust detail on mädanenud, siis selle üle värvimine ei anna pikas perspektiivis tulemust, vaid mädanenud puidu osad tuleb eemaldada ja asendada ning alles seejärel värvida. Kogemused näitavad, et ehituses ei tee korralikku tööd iga asjaarmastaja või “soss-sepp”, sama kehtib ka IT projektides. Kui ülesandeks on “see miski puitdetail korda saada”, siis tihti ainult värvitaksegi, mis aga ei tee asja korda ehk pehkinud osa jääb välja rookimata. Sama juhtub vahel ka IT projektides, kus projektide eesmärgid on tihti üldsõnalised ja udused. Mitmed tarkvaralised lahendused luuakse loomise pärast ning tegelikku kasu tööst ei teki. Vastupidiselt ootustele võivad reaalkulud ja riskid hoopis kasvada ning tellija ei ole tehtud tööga rahul. Seega, et IT arendus tooks reaalset kasu, peab IT projekti juhtiv projektijuht aru saama ärist, mille parendamiseks arendust planeeritakse.
IT arendus vajab oskuslikku kätt. Mündi lisakülg on IT arendusmeeskonna juhtimine. Igal elukutse esindajal on oma eripärad ja kiiksud. IT inimesed on kõrgharidusega oma ala fanaatikud. Nad on parima lahenduse nimel valmis palju pingutama, kuid vajavad võimalust teha tööd tempos, mis võimaldab süveneda. Nad ootavad projektijuhilt IT töö sügavuti mõistmist, kuid samas meeskonna liidri rolli. Arendusmeeskonda võib võrrelda kalli hambaarsti tooliga, mida oskusteta inimene ei oska kasutada. Seetõttu ei ole pikas perspektiivis mõistlik ilma IT kogemuseta IT projekti juhtima hakata. Algselt võib see tunduda lihtne ja kiireid tulemusi näitav ahvatlev võimalus, kuid varem või hiljem jõutakse küsimuseni: “Kas IT ise ei mõtlegi?” Jah, IT arendustiimi roll ei ole mõelda sisulisi lahendusi, mõtlejaks ja sisuliseks vastutajaks olgu projekti juht.
Seotud lood
Turvalisse ja jätkusuutlikku ühiskonda panustav Forus on igapäevaselt abiks paljudele kaubanduskeskustele. Teiste hulgas Viru Keskusele, mis on Eesti külastatuim ostu- ja meelelahutuskeskus. Forus hoolitseb juba enam kui kümme aastat kõikide tehnosüsteemide eest, teeb elektritöid ning hooldust. Lisaks on aidanud LEED-sertifitseerimisel ja üüripindade ümberehitustöödel.