Rahandusministeeriumi kindlustuspoliitikaosakonna nõunik Kertu Fedotov leiab, et kõiki töösuhtest tulenevaid hüvesid (töötasu) tuleks maksudega koormata võrdselt või võimalikult võrdselt.
Aasta alguses jõustusid muudatused, millega võrdsustati maksusoodustuste mõttes tööandjate ja töötajate tehtavad sissemaksed. Maksustamise kontekstis pole põhjust eristada, mis kujul antakse või kuhu kantakse töösuhtest saadud hüve, olgu see hüve siis raha või rahaliselt hinnatav.
Töötasu mingi osa soodsam käsitlus võib kaasa tuua maksude optimeerimise võimaluse. Ei saa nõustuda väitega, et tööandjal puuduks motivatsioon maksudega mängida, kui ta ei peaks tasuma III samba sissemaksetelt sotsiaalmaksu. Sissemaksete tegemine oleks tööandjale antud juhul selgelt soodsam palga maksmisest. Et sotsiaalmaksu peaks tasuma töötaja, kui ta võtab pensioniskeemi kogutud raha välja enne pensioniikka jõudmist, võimaldaks Eesti Kindlustusseltside Liidu pakutud lahendus lükata sotsiaalmaks läbi pensionisüsteemi tööandja maksust töötaja maksuks.
Kehtivate reeglite kohaselt ei ole tööandja jaoks kulude mõttes vahet, kas maksta palka või teha oma töötaja eest sissemakseid III sambasse. Tegemist on maksu mõttes neutraalse lahendusega, mis annab juba praegu tööandjatele piisava võimaluse töötajatele pakutavaid motivatsioonipakette mitmekesistada. Kui suurt rolli hakkab siin mängima panustamine pensioni kogumisse, jääb sõltuma konkreetse tööandja sotsiaalse mõtteviisi avarusest. Nõustuda võib sellega, et tööandjal võiks olla rohkem võimalusi kaasa rääkida, millistel tingimustel saab pensionivara kasutusele võtta enne pensioniiga. III samba probleemiks on täna ka see, et pensioni maksmise periood pikeneb ning esitab pensioni kogumisele üha suuremaid väljamakseid. Nimelt on III samba pensioniiga püsinud vanusel 55.
Kui küsimuseks on maksusoodustused, ei ole viide Euroopa Komisjoni poolt Eesti suhtes algatatud rikkumismenetlusele asjakohane. ELi tööandjapensioni kogumisasutuste direktiiv ei puuduta maksustamist mingil moel. Eesti ja Euroopa Komisjoni vaidlus puudutas küsimust, kas Eesti on kohustatud looma oma pensionisüsteemis võimaluse mujal maailmas populaarsust kaotavatele garanteeritud väljamakseid pakkuvatele tööandja pensionifondidele või võib jääda lahenduse juurde, kus pensionifondid keskenduvad investeerimistegevusele ning garantiide pakkumise ja erinevate riskide katmisega tegelevad elukindlustusseltsid.
Seotud lood
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva
Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.