Aeg-ajalt tõuseb päevakorda küsimus, kas ettevõtjatele on mõistlik jagada toetusi või tuleks pigem anda laenu, mis kuulub hiljem tagastamisele. Nii riigi kui ka ettevõtja seisukohalt on laen mitmes mõttes efektiivsem viis tegevusi toetada, kuid samas ei sobi see kaugeltki igas olukorras, kirjutab KredExi juhataja Andrus Treier.
Küsimus pole selles, kumb on parem, vaid selles, millises olukorras millist vahendit tuleks kasutada. Laenul või muul finantsinstrumendil on toetuse ees kahtlemata mitmeid plusse. Laen on olemuslikult tavapärane ettevõtluses kasutatav ressurss, mis võimaldab areneda ja kasvada. Lihtsustatult võimaldab laen tegutseda olukorras, kus teenuste või kaupade pakkumiseks tuleb kanda kulusid enne, kui raha ostjatelt laekub. Laenu, liisingu või muu finantseerimisviisi kasutamine on olemuslikult osa igapäevasest äritegevusest ning suurem osa ettevõtetest vastavaid instrumente ka kasutab. Juurdepääs laenudele ei anna üldjuhul ettevõtetele märkimisväärset konkurentsieelist. Küll aga võib laenude puudumine konkurentsivõimet oluliselt alandada, nagu viimaste aastatel oleme kogenud.
Isegi kui intress või muu tasu on tavapärasest oluliselt madalam, ei saa ettevõte laenamisel otsest märkimisväärset lisatulu ja põhiosa saadust kuulub tagastamisele. Seega mõjutavad laenud konkurentsi vähem kui otsetoetused. Kuna pakutav hüve ei oma sedavõrd suurt väärtust, vähendab see oluliselt huvi pettuste toimepanekuks. Siin peitub üks peamisi põhjusi, miks finantsinstrumentide kaudu toetamine on riigile oluliselt odavam ja ettevõtjale lihtsam – pole vaja teha suurt tööd võimalike pettuste avastamiseks. Laenu puhul tuleb saadu tagastada ning seni, kuni kohustusi täidetakse, on kõik korras.
Teiseks saab laenu anda rohkem kui toetust. Toetuse väljamaksmisel on see sõltumata projekti õnnestumisest riigi seisukohalt kulutatud. Laenu puhul saab selleks eraldatud ressursist abi oluliselt suurem hulk kasusaajaid. Isegi kui 50% ebaõnnestub, on tagastamatu toetusega võrreldes kasusaajate hulk ikkagi kahekordne. Selles mõttes on riigi seisukohalt efektiivseimaks toetusinstrumendiks erinevad tagatised, kus näiteks KredExile käendusteks eraldatud sihtkapitali abil on tehtud majandustehinguid enam kui 40 korda suuremas mahus. Ilma et riik oleks pidanud selleks täiendavaid kulusid tegema.Mõnevõrra üldistatult: juhtudel, kus tegemist on n-ö tavapäraste ettevõtlusprojektidega ning projekti õnnestumine ja tasuvus on üsna tõenäolised (ettevõtlusega alustamine, tegevusmahtude mõõdukas kasvatamine), tuleks anda laenu või võimaldada ligipääsu laenukapitalile näiteks käenduste abil. Samas olukorras, kus tulu teenimisvõime on küsitav (näiteks rakendusuuringud, muu teadusalane või sotsiaalselt oluline tegevus) ja projekti majanduslik tulemus on ebaselge, tuleks pigem kasutada mõistlikul määral toetust.
Finantsinstrumentide kasutamine ei ole imerohi ja siingi on omad piirangud. Laenu ei saa kasutada, kui pole selge, kas tekib rahavoogusid, mille arvel seda tagasi maksta. Teatavasti võimendab suur laenukoormus kasvu, aga kiirendab samavõrd ka kukkumist. Riskantsemate projektide puhul võib ettevõtte seis tagasilöökide korral muutuda kiirelt väga halvaks, kuna intress suurendab kahjumit ja laenugraafik eeldab määratud ajal tagasimakseks vajaliku raha olemasolu.
Finantsmõju koha pealt on leebem riskikapital, mis aga ei sobi enamikule n-ö tavapärastest ettevõtetest, kuna nende äriplaanide kohaselt pole piisavalt kõrge tulususe saavutamine lihtsalt võimalik. Kindlasti on teatud võimalusi muuta riikliku sekkumise abil laenud n-ö pehmeteks või leida võimalusi tasuvuse kompenseerimiseks, kuid siingi on piirid. Aastad 2009 ja 2010 olid õppetunniks, et finantsvõimendusega ei tohi liialdada ega eirata eri instrumentide peamisi kasutuspõhimõtteid. Nii ei tohi teatud piiridest üle astuda ka riiklikult toetatavate tegevuste puhul.
Ettevõtluse toetamisel on mõistlik lähenemine erinevate võimaluste kombineerimine, valides eesmärgist lähtuvalt välja selleks sobivaimad instrumendid ja täiendades võimalusi niivõrd, kui see on turu toimimiseks vajalik. Ettevõtluse toetamise võimalusi on väga palju, alates üldisest õiguslikust keskkonnast ja poliitilisest stabiilsusest kuni kiireima, kuid enim konkurentsi moonutava mõjuga otseste toetuste maksmiseni. Oluline on leida eri instrumentide õige tasakaal, mis oleks kooskõlas turuolukorraga ja täidaks eesmärke parimal viisil. Töö selleks käib.
Seotud lood
Turvalisse ja jätkusuutlikku ühiskonda panustav Forus on igapäevaselt abiks paljudele kaubanduskeskustele. Teiste hulgas Viru Keskusele, mis on Eesti külastatuim ostu- ja meelelahutuskeskus. Forus hoolitseb juba enam kui kümme aastat kõikide tehnosüsteemide eest, teeb elektritöid ning hooldust. Lisaks on aidanud LEED-sertifitseerimisel ja üüripindade ümberehitustöödel.