Erinevalt Toomas Lumanist leiab toimetaja-analüütik Romet Kreek, et pensioniraha paigutamisel ei tohiks olla muud eesmärki kui teenida pensionikogujatele võimalikult hea tulu-riski suhtega investeeringutes.
Eesti Kaubandus-Tööstuskoja juhatuse esimees, börsiettevõtte Nordeconi nõukogu esimees ja enamusaktsionäri esindaja Toomas Luman leiab, et pensioniraha peaks vajadusel sunniviisiliselt hoidma Eestis, et sellega siinset majandust ja kapitaliturgu elavdada, et mitte suisa imesid teha.
Väidan, et pensioniraha paigutamisel ei tohiks olla muud eesmärki kui teenida pensionikogujatele võimalikult hea tulu-riski suhtega investeeringutes. Iseasi, kuidas see on seni õnnestunud. Meil on II samba fondimaastikul on valdavad fondifondid, mis ei investeeri üksikinstrumentidesse. Kui fondijuht näeb Eesti paberites soodsat võimalust, on ta ilmselt valmis seda kaaluma, kui paber on likviidne.
Lumani toob näiteks sadade aastate pikkuse investeerimistraditsiooniga maad, millest me oleme info avaldamise osas väga kaugel. Eestis saaksid börsiettevõtted üht-teist ette võtta, et võiksime end Hollandi või Suurbritanniaga läbipaistvuse tasemega võrrelda. Kuidas oleks ettevõtete kvartalikasumi ja –käibeprognooside avaldamisega? Ettevõtted võiksid aasta alguses teada anda päeva, mil avaldatakse kvartalitulemused. Samuti võiks tulemuste juures kommenteerida, kuidas on käimasolevas kvartalis läinud.
See on arenenud riikides enesestmõistetav, kuid paljudes Eesti börsiettevõtetes tabuteema. Peitutakse fraasi taha, et oleme börsiettevõte, seetõttu ei saa seda teha. Selline suhtumine ei soosi teadlike investeerimisotsuste tegemist, mistõttu võiksid investorid sellistest ettevõtetest eemale hoida. Sundida pensionifonde riiklikult finantseerima või investeerima raha ettevõtetesse, kus investoreid eelistatakse prognooside asjus pimeduses hoida, ei tohiks toetust leida. Enne kui suunata konnatiiki massiivselt pensionifondide raha, peaks investeerimiskliima paremaks muutma.
Eestis eriti ei eksisteeri kapitaliturgu, kuhu saaks raha suunata, on panganduskeskne finantseerimine. Tallinna börsil ei ole head ajad – seal on aasta läbi hapukurgihooaeg.
Pensionifondide eesmärgiks ei ole rahaga imesid teha, vaid seda kasvatada. Anda fondide juhtimine riigi bürokraatide kätte, kes suunaks raha kohalikesse projektidesse, sarnaneb plaanimajandusega, kus tootluse ja riskisuhte asemel hakkavad prevaleerima muud eesmärgid. Mina sellises vormis pensionraha kogumises osaleda ei soovi. Ja kuidas me saame riiki finantseerida, kui valitsus ei emiteeri võlakirju?
Seotud lood
Eesti Kaubandus-Tööstuskoja juhatuse esimees Toomas Luman leiab, et Eestis tegutsevate pensionifondide raha tuleb suunata Eesti kapitaliturule, sest nii saab riik elavdada Eesti majandust.
Pensionikogujad ehk investorid saavad lähtuda vaid investeeringult saadava potentsiaalse kasu ning sellega kaasnevate riskide vahekorrast, kirjutab vastuseks Toomas Lumani üleskutsele Eesti Fondihaldurite Liidu juhatuse esimees ja Sampo pensionifonde valitseva Danske Capital AS-i tegevjuht Silja Saar.
Pensioniraha kasutamisel tuleks leida mõistlik tasakaal välis- ja siseinvesteeringute vahel,
Tiina Käsi on nimi, mis kõlab ärimaailmas paljudele tuttavalt. Tal on juhtimises üle 25 aasta kogemust, kuid tema karjäär pole olnud lihtne ega lineaarne, vaid täis ootamatuid võimalusi ja väljakutseid, millest on sündinud väärtuslikud õppetunnid. Nordea Eesti tegevjuht, kes alustas oma karjääri rootsi keele õpetajana, on tänaseks saavutanud palju ja juhib mitmekesist ning rahvusvahelist organisatsiooni. Käsi kogemus ja oskus tasakaalustada töötulemusi ja inimlikku hoolivust teevad temast juhi, kelle teadmised ja arusaamad on väärt jagamist.