• OMX Baltic0,09%271,91
  • OMX Riga−0,16%862,52
  • OMX Tallinn0,33%1 732,68
  • OMX Vilnius−0,22%1 064,37
  • S&P 5001,1%6 040,04
  • DOW 300,91%43 297,03
  • Nasdaq 1,35%20 031,13
  • FTSE 1000,42%8 136,99
  • Nikkei 2251,04%39 536,82
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,96
  • GBP/EUR0,00%1,21
  • EUR/RUB0,00%103,98
  • OMX Baltic0,09%271,91
  • OMX Riga−0,16%862,52
  • OMX Tallinn0,33%1 732,68
  • OMX Vilnius−0,22%1 064,37
  • S&P 5001,1%6 040,04
  • DOW 300,91%43 297,03
  • Nasdaq 1,35%20 031,13
  • FTSE 1000,42%8 136,99
  • Nikkei 2251,04%39 536,82
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,96
  • GBP/EUR0,00%1,21
  • EUR/RUB0,00%103,98
  • 09.03.12, 05:59
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Osa pensioniraha koju, osa välismaale

Pensioniraha kasutamisel tuleks leida mõistlik  tasakaal välis- ja siseinvesteeringute vahel,
Eesti Kaubandus-Tööstuskoja juhatuse esimees Toomas Luman tõstatas elulise tähtsusega teema: mida teeb eestlase pensioniraha? Lumani hinnangul peaks see kodumaal püsima. Romet Kreek kirjutas, et pensioniraha paigutamisel ei tohiks olla muud eesmärki kui olla pensionikogujatele võimalikult hea tulu-riski suhtega investeering. See on õige, kuid ainult osaliselt. Nägema peab laiemat pilti, mitte ainult fondide tootlusnumbreid, mida iga panga esindajad kangesti kiidavad.
Pensioniraha suunamine Eestisse peab kandma suuremat väärtust kui lihtsalt fondide tootluste suurendamine. Maksumaksja rahaga peame kasvatama oma kapitaliturgu, looma töökohti, elavdama tarbimist, suurendama SKTd, toetama eksporti jne. Selge on, et Eestis, kus teenitud raha rändab esmalt pankade kätte ja sealt välismaistesse fondidesse ja fondifondidesse, süsteem praegu seda eesmärki ei täida.
Kuid me ei saa minna ka Lumani välja pakutud teed, et suuname 60-90%  pensionirahast Eestisse. Tallinna börs pole selleks piisavalt suur, meil puudub võlakirjaturg. Kapitaliturg on varjusurmas. Selline tegutsemine kahjustaks kõiki praegusi pensionikogujaid.
Me ei saa Norrat, Hollandit või Prantsusmaad võrdluseks võtta, sest turgude erinevused on liiga suured. Näiteks mina ei tunneks end kindlalt, kui mu pensionifond ostaks suurel hulgal Nordeconi aktsiaid, mille suuromanik on Luman. Tegu on kahjumliku firmaga, dividende nad ei maksa ning viimase aastaga on firma aktsia kukkunud 30%.
Ühesõnaga, meil on pensionile minnes kontol küll mõni tuhat eurot vähem, kuid üleüldine heaolu kasv on olnud kordades suurem ja väärtuslikum kui see mõni tuhat eurot. Toon näite. Horizon Tselluloosi ja Paberi AS on hinge vaakunud Kehra paberivabrikust taas teinud eduka äri, mis ekspordib toodangut välismaale ja teenib prisket kasumit. Oleks meie enda pensionifondid firmat vajalike investeeringutega toetanud ja soetanud firmas osaluse, teeniksid fondid praegu kasumit ja oleks maksumaksja rahaga toetanud kohalikku majandust.

Seotud lood

Arvamused
  • 10.03.12, 15:02
Pensioniraha pole mõeldud kohaliku kapitalituru elavdamiseks
Pensionikogujad ehk investorid saavad lähtuda vaid investeeringult saadava potentsiaalse kasu ning sellega kaasnevate riskide vahekorrast, kirjutab vastuseks Toomas Lumani üleskutsele Eesti Fondihaldurite Liidu juhatuse esimees ja Sampo pensionifonde valitseva Danske Capital AS-i tegevjuht Silja Saar.
Arvamused
  • 04.03.12, 12:44
Luman: pensioniraha koht on kodus
Eesti  Kaubandus-Tööstuskoja juhatuse esimees Toomas Luman leiab, et Eestis tegutsevate pensionifondide raha tuleb suunata Eesti kapitaliturule, sest nii saab riik elavdada Eesti majandust.
Arvamused
  • 07.03.12, 06:33
Lumani idee viib plaanimajandusse
Erinevalt Toomas Lumanist leiab toimetaja-analüütik Romet Kreek, et pensioniraha paigutamisel ei tohiks olla muud eesmärki kui teenida pensionikogujatele võimalikult hea tulu-riski suhtega investeeringutes.
  • ST
Sisuturundus
  • 21.12.24, 16:39
Hea eeskuju: kaitsevägi hävitas eelmise digikoristuse käigus ca 40 terabaiti digiprügi
Telia Digikoristuspäev toimub juba 31. jaanuaril. Meenutame, kuidas viidi sel aastal digikoristust läbi Eesti Kaitseväes, kus IT-süsteemidest ja seadmetest kustutati kokku kümnete terabaitide ulatuses digikeltsa.

Äripäeva TOPid

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele