Osa pensioniraha koju, osa välismaale

Eesti Kaubandus-Tööstuskoja juhatuse esimees Toomas Luman tõstatas elulise tähtsusega teema: mida teeb eestlase pensioniraha? Lumani hinnangul peaks see kodumaal püsima. Romet Kreek kirjutas, et pensioniraha paigutamisel ei tohiks olla muud eesmärki kui olla pensionikogujatele võimalikult hea tulu-riski suhtega investeering. See on õige, kuid ainult osaliselt. Nägema peab laiemat pilti, mitte ainult fondide tootlusnumbreid, mida iga panga esindajad kangesti kiidavad.

Pensioniraha suunamine Eestisse peab kandma suuremat väärtust kui lihtsalt fondide tootluste suurendamine. Maksumaksja rahaga peame kasvatama oma kapitaliturgu, looma töökohti, elavdama tarbimist, suurendama SKTd, toetama eksporti jne. Selge on, et Eestis, kus teenitud raha rändab esmalt pankade kätte ja sealt välismaistesse fondidesse ja fondifondidesse, süsteem praegu seda eesmärki ei täida.

Kuid me ei saa minna ka Lumani välja pakutud teed, et suuname 60-90%  pensionirahast Eestisse. Tallinna börs pole selleks piisavalt suur, meil puudub võlakirjaturg. Kapitaliturg on varjusurmas. Selline tegutsemine kahjustaks kõiki praegusi pensionikogujaid.

Me ei saa Norrat, Hollandit või Prantsusmaad võrdluseks võtta, sest turgude erinevused on liiga suured. Näiteks mina ei tunneks end kindlalt, kui mu pensionifond ostaks suurel hulgal Nordeconi aktsiaid, mille suuromanik on Luman. Tegu on kahjumliku firmaga, dividende nad ei maksa ning viimase aastaga on firma aktsia kukkunud 30%.

Ühesõnaga, meil on pensionile minnes kontol küll mõni tuhat eurot vähem, kuid üleüldine heaolu kasv on olnud kordades suurem ja väärtuslikum kui see mõni tuhat eurot. Toon näite. Horizon Tselluloosi ja Paberi AS on hinge vaakunud Kehra paberivabrikust taas teinud eduka äri, mis ekspordib toodangut välismaale ja teenib prisket kasumit. Oleks meie enda pensionifondid firmat vajalike investeeringutega toetanud ja soetanud firmas osaluse, teeniksid fondid praegu kasumit ja oleks maksumaksja rahaga toetanud kohalikku majandust.