Riigikogus olgu 20 naist

Mina nii ei arva. Usun, et Eesti on demokraatlik riik ning kui kodanikud on riigikokku valinud 20 naist nagu praegu, siis nii peabki see olema. Täpselt samamoodi ja samal teel on Eestist valitud pooled Europarlamendi saadikud naised. Need numbrid peegeldavad meie ühiskonna arengutaset.

Võidakse vastu väita, nagu vihjas kaudselt ka Ergma ise, et riigikogu valimised ei olegi sisult niivõrd demokraatlikud – näiteks ütles Ergma, et erakonna valimisnimekirjade koostamisel ilmneb, et erakondade juhatustesse kuuluvad valdavalt mehed. Ilmselt on olemas erinevaid erakondi, kuid esiteks on nad kõik tulnud kokku vabatahtlikkuse põhimõttel ning teiseks väita, et enamuses erakondadel puudub liikmetel valikuvõimalus ja valitseb diktaat, kõlab liialdusena. Usun, et nii erakonna liikmetel kui ka nende parteide valijatel on võrdne võimalus anda oma hinnang, keda nad soovivad riigijuhtimise juures näha ja keda mitte. Soost olenemata. Tõsi, enam kui poole valijaskonnast moodustavad naised. Niisiis arvan, et praegusel süsteemil pole suurt häda midagi.

Kindlasti küsitakse vastu, kas ma olengi arvamusel, et mehed peaksid juhtivatel kohtadel domineerima. Kuid seda pole ma kordagi väitnud. Vastupidi – arvan, et naisi võiks olla palju rohkem, kuid ma ei usu, et reguleerimine ja kvoodid on õige tee. Seda vaatamata sellele, et nõustun, et nn klaaslagi naisjuhtidele on tõepoolest olemas. Kuid seda murda tuleb pigem küpsemise – nii naiste kui ka meeste – kui sunniga. Sunnile toetuv režiim kipub lihtsalt surveta lagunema. Poliitkorrektne nn positiivne diskrimineerimine ei ole aga olemuselt kestlik, vaid toob tulevikus kaasa pigem uusi probleeme.

Kui aga reguleerimise teed minna, võiks ju veidi liialdades kasutusele võtta ka valimissüsteemi, kus igal kodanikul on kaks häält – üks mees- ja teine naiskandidaadile. Paraku selline süsteem ei soosiks võrdõiguslikkust vaid vastupidi – rõhutaks sugude ebavõrdsust. Parima kandidaadi asemel valiksime jätkuvalt „vahvat” meest ja „kena” naist.

Tõsi, ennustan, et selline süsteem tuleks juba varsti kasuks pigem meestele kui naistele. Seda väga lihtsal põhjusel. Usun, et juhtivatel kohtadel naiste osakaal ja mõjujõud Eestis kasvab lähiaastatel jõuliselt. Näiteks juba viimased kümmekond aastat moodustavad üliõpilastest 2/3 naised ja vaid kolmandiku mehed. Seega hõivab peagi ohustatud sugupoole koha pigem mees.

Ilmselt on ka grupp inimesi, kes arvab, et mehena ei peaks ma sel teemal sõna võtma. Arvan, et need on inimesed, kes ei usu võrdõiguslikkusesse, sest olles sel seisukohal ei pea nad naist ja meest võrdseteks vestluspartneriteks. Ning naiste võrdõiguslikust peavad omakorda ühe sugupoole siseasjaks. Ma ei saa sellega nõustuda, ei naiste, meeste ega nende võrdõiguslikkuse nimel. Head naistepäeva!

Autor: Harry Tuul, Harry Tuul