Eesti start-up-kogukonnast kostab väiteid, et Eesti äriinglid olevat tiibadeta, et äriingleid on vähe ja nende lennusuutlikkus on piiratud, kirjutab Arengufondi investeeringute divisjoni juht Heidi Kakko.
Äriinglite investeeringute maht on tänaseks juba suurem kui varase faasi riskikapitalifondide investeeringud, seda nii Euroopas kui USAs. Eestis ei mõõda keegi äriinglite investeeringuid. Osaliselt koondab äriingleid EstVCA, kus liikmeteks on ka äriinglite investeerimisettevõtted, nagu ASI, Curonia Research, WNB Project, Astrec Invest. Äriinglite võrgustikke, nagu FIBAN Soomes, Eestis veel ei ole, aga huvi koostöö järele kasvab.
Tugevate kaasinvesteerimisvõrgustike teket ei saa jõuga kiirendada, vaid need kasvavad turu arenedes, kui on tekkinud kriitiline mass riskikapitali otsivaid ettevõtteid ning välja kasvanud ka mõned reaalsed edulood. Kuna eeltöö on tehtud, usun, et sel aastal alustavad ka esimesed äriinglite kaasinvesteerimisele suunatud klubid. Hinnanguliselt võiks Eestis tegutseda kolm-neli äriinglite klubi.
Pikemalt loe tänasest Äripäevast.
Seotud lood
Uuel aastal jõustuv vilepuhuja kaitse seadus hakkab töötajaid, aktsionäre ja kliente ettevõtte väärkäitumisel kaitsma, kuid siiani valitseb segadus teavituste sisuga ning valesti teavitamisel võib rikkuda ärisaladust.