Aprillis andis Euroopa Parlament toetuse äriühingute ühtse konsolideeritud maksubaasi (CCCTB) direktiivi eelnõule, kirjutab Eesti Maksumaksjate Liidu juhatuse liige Erki Uustalu.
Erinevalt Komisjoni ettepanekust jätta ettevõtjaile valikuvabadus, kas rakendada CCCTBd või mitte, on parlament teinud ettepaneku muuta ühtne maksubaas ettevõtjaile kohustuslikuks. Millises vormis direktiiv lõpuks vastu võetakse, sõltub Euroopa Nõukogust, kus otsuseid tehakse ühehäälselt (st oma nõusoleku peavad andma kõik liikmesriigid).
Ühtse maksubaasi peamiseks ideeks on lahendada mitmed valulised probleemid, millega rahvusvahelise tegevushaardega ettevõtjad tavapäraselt rinda pistavad ning mida on raske või isegi võimatu liikmesriikidel lahendada poolt ühepoolselt. CCCTB tulemusena peaks üle-euroopaliselt tegutsevatele kontsernidele tekkima näiteks võimalus suhelda ainult oma peakontori asukohariigi maksuhalduriga, loobuda kontsernisiseste siirdehindade dokumenteerimisest ning lähtuda maksustamisel konsolideeritud maksubaasist. Ühtse maksubaasi algne mõte on peamiselt suunatud piiriüleselt tegutsevate ettevõtjate administratiivse koormuse vähendamisele.
Komisjoni ettepanek on pragmaatiline. Kuna ebatõenäoline on saavutada kõigi liikmesriikide nõusolek CCCTB kehtestamiseks kohustuslikuna, kontsentreerutakse vaid maksutakistusteta siseturu saavutamisele ning ettevõtjate konkurentsivõime tõstmisele. CCCTB toimiks olemasolevate maksusüsteemide alternatiivina. Parlamendi ambitsioonikas ettepanek lähtub aga pigem liikmesriikide endi administratiivse koormuse ning eelarvetulude kaitsest. Kui 27 eri maksusüsteemi Euroopas annavad juba praegugi ettevõtjaile hulgaliselt võimalusi makse planeerida, siis paralleelselt toimiv süsteem looks selleks vaid uusi võimalusi.
Peamiselt Eestis tegutsevatel ettevõtjatel poleks ühtsest maksubaasist midagi võita. Kindlasti leiduks aga rahvusvahelise haardega Eesti ettevõtjaid, kes ühtsest maksubaasist võidaks. Vabatahtlikkusel põhinev süsteem võimaldaks seega säilitada olemasoleva tulumaksusüsteemi andes võimaluse ettevõtjaile vajadusel ühtset maksubaasi rakendada.
Eesti riigi jaoks võib problemaatiliseks kujuneda kahe paralleelse süsteemiga kaasnev suurenev halduskoormus, mis võib olla ebaproportsionaalselt suur saadava kasuga. Ei tohi unustada, et direktiivid on ühe otsa piletid – täpselt nagu direktiivide vastuvõtmine eeldab kõigi liikmesriikide ühehäälsust, toimub samadel alustel direktiivide muutmine. Avastades, et kahe süsteemi paralleelne administreerimine ei ole enam mõistlik või jõukohane, on CCCTBst praktiliselt võimatu loobuda. Sedamoodi võib CCCTB anda tõuke Eesti olemasoleva maksusüsteemi vaiksele hääbumisele.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!