Kui taasiseseisvunud noor Eesti Vabariik loobus täpselt kakskümmend aastat tagasi kiiresti väärtust kaotavast Vene rublast, siis nüüd võiks kaaluda löögi alla sattunud eurost loobumist, leiab börsitoimetuse juht Raivo Sormunen.
Üheks variandiks on võtta taas kasutusele Eesti kroon, sidudes selle kursi ära mõne Eestit tugevalt mõjutava riigi valuutaga (Rootsi krooniga) või lasta kroon hoopis vabalt kõikuma.
2011. aastani ehk kuni euro kasutuselevõtuni oli meile suureks kasuks valuutakomitee süsteem, mis sidus Eesti krooni jäigalt kõigepealt Saksa marga ja hiljem juba euroga. Kindlasti muutis valuutakomitee süsteem meid usaldusväärsemaks ning hoidis valuutat nn devalveerimiskindlana. Kes saaks vastu vaielda, et on hea olla paadis endast tugevamate ja usaldusväärsematega, kes ka nõrku aitavad edasi tõugata.
Viimase paari-kolme aasta arengud ja Euroopa finantskriisi järjepidev edasilevik on aga kõik pea peale pööranud. Enam ei vaja Eesti niivõrd eurotsooni, kuivõrd eurotsoon vajab meid.
Mäletan, kuidas me toimetuses 2009. aasta lõpus rõõmustasime, kui euro suunas tüüriv Eesti riskihinnang (CDS – credit default swap) langes Kreeka omast madalamale tasemele. Tänasel päeval on maksejõuetuse risk eurotsoonis Eestist madalam vaid Soomel ja Saksamaal. Hollandiga kõigume enam vähem samal tasemel. Oma rahvusvaluuta kasutajate (nt Rootsi, Norra, Suurbritannia, USA, Šveits) maksejõuetuse risk on investorite silmis aga madalam kui eurotsooni „usaldusväärseimal“ Saksamaal. Olen kindel, et kui Saksamaa oleks kasutusel hetkel euro asemel käibel Saksa mark, oleks ta usaldusväärsus üksjagu praegusest parem. Ka Eesti maksevõimet hinnataks paremini, kui me poleks „tõbise euro“ külge aheldatud.
Me võime siseriiklikult olla maailmas musterlapsed, aga ühisraha liigutab (loe: nõrgestab) ikkagi see, kui me laseme Kreeka valitsusel võlgu korstnasse kirjutada või anname kinnisvarakriisi tõttu raskustesse sattunud Hispaania pankadele laenu.
Kui me teoreetiliselt saaksime krooni hetkel vabaks lasta, hakkaks see revalveeruma ja aitaks meie rikkust kasvatada. Näiteks võib tuua Jaapani jeeni, mis on 2008. aasta keskpaigast tugevnenud euro suhtes üle 40 protsendi ja seda seetõttu tugevasti tänu investorite usaldusele jeeni vastu.
Mul on hea meel, et peaminister Andrus Ansip rääkis rahvusvahelisele uudisteagentuurile Reuters südamelt ära, et Eesti rahval on võlakirjakriisi riikide abistamise suhtes kannatus katkemas. Kui nõrgemad riigid eurotsoonist välja ei astu, ongi ainus võimalus, et tugevamad hakkavad ühisrahast ise loobuma.
Seotud lood
Eesti poliitikud ei julgenud krooni devalveerida, kuna 90% laenudest oli seotud euroga ning oleks laenuvõtja jaoks hüppeliselt kallinenud, rääkis majandusteadlane ja poliitik Janno Reiljan.
Raivo Sormunen kirjutas, et Eesti võiks uuesti kroonile üle minna. See ei oleks mitte ainult tormakas, vaid ka kergelt kohtlane. Viimasena astusime sisse ja esimesena välja nagu ebaviisakad külastajad kontserdil. Väiksele majandusele oleks selline käitumine lausa hukatuslik.
Kulla hind purustas oktoobris uued rekordid ja on kiiresti lähenemas 3000 dollari piirile. Novembri alguses tõi Donald Trumpi valimisvõit kullaturule küll suure päevase languse, kuid pikaajalist negatiivset mõju kullaturule ma ei näe. Pigem vastupidi.