• OMX Baltic−0,38%271,88
  • OMX Riga−0,16%862,52
  • OMX Tallinn−0,2%1 731,17
  • OMX Vilnius0,18%1 065,73
  • S&P 5001,09%5 930,85
  • DOW 301,18%42 840,26
  • Nasdaq 1,03%19 572,6
  • FTSE 1000,09%8 092,12
  • Nikkei 2251,19%39 161,34
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,96
  • GBP/EUR0,00%1,21
  • EUR/RUB0,00%106,49
  • OMX Baltic−0,38%271,88
  • OMX Riga−0,16%862,52
  • OMX Tallinn−0,2%1 731,17
  • OMX Vilnius0,18%1 065,73
  • S&P 5001,09%5 930,85
  • DOW 301,18%42 840,26
  • Nasdaq 1,03%19 572,6
  • FTSE 1000,09%8 092,12
  • Nikkei 2251,19%39 161,34
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,96
  • GBP/EUR0,00%1,21
  • EUR/RUB0,00%106,49
  • 25.06.12, 06:29
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Vahetame euro krooni vastu

Kui taasiseseisvunud noor Eesti Vabariik loobus täpselt kakskümmend aastat tagasi kiiresti väärtust kaotavast Vene rublast, siis nüüd võiks kaaluda löögi alla sattunud eurost loobumist, leiab börsitoimetuse juht Raivo Sormunen.
Üheks variandiks on võtta taas kasutusele Eesti kroon, sidudes selle kursi ära mõne Eestit tugevalt mõjutava riigi valuutaga (Rootsi krooniga) või lasta kroon hoopis vabalt kõikuma.
2011. aastani ehk kuni euro kasutuselevõtuni oli meile suureks kasuks valuutakomitee süsteem, mis sidus Eesti krooni jäigalt kõigepealt Saksa marga ja hiljem juba euroga. Kindlasti muutis valuutakomitee süsteem meid usaldusväärsemaks ning hoidis valuutat nn devalveerimiskindlana. Kes saaks vastu vaielda, et on hea olla paadis endast tugevamate ja usaldusväärsematega, kes ka nõrku aitavad edasi tõugata.
Viimase paari-kolme aasta arengud ja Euroopa finantskriisi järjepidev edasilevik on aga kõik pea peale pööranud. Enam ei vaja Eesti niivõrd eurotsooni,  kuivõrd eurotsoon vajab meid.
Mäletan, kuidas me toimetuses 2009. aasta lõpus rõõmustasime, kui euro suunas tüüriv Eesti riskihinnang (CDS – credit default swap) langes Kreeka omast madalamale tasemele. Tänasel päeval on maksejõuetuse risk eurotsoonis Eestist madalam vaid Soomel ja Saksamaal. Hollandiga kõigume enam vähem samal tasemel. Oma rahvusvaluuta kasutajate (nt Rootsi, Norra, Suurbritannia, USA, Šveits) maksejõuetuse risk on investorite silmis aga madalam kui eurotsooni „usaldusväärseimal“ Saksamaal. Olen kindel, et kui Saksamaa oleks kasutusel hetkel euro asemel käibel Saksa mark, oleks ta usaldusväärsus üksjagu praegusest parem. Ka Eesti maksevõimet hinnataks paremini, kui me poleks „tõbise euro“ külge aheldatud.
Me võime siseriiklikult olla maailmas musterlapsed, aga ühisraha liigutab (loe: nõrgestab) ikkagi see, kui me laseme Kreeka valitsusel võlgu korstnasse kirjutada või anname kinnisvarakriisi tõttu raskustesse sattunud Hispaania pankadele laenu.
Kui me teoreetiliselt saaksime krooni hetkel vabaks lasta, hakkaks see revalveeruma ja aitaks meie rikkust kasvatada. Näiteks võib tuua Jaapani jeeni, mis on 2008. aasta keskpaigast tugevnenud euro suhtes üle 40 protsendi ja seda seetõttu tugevasti tänu investorite usaldusele jeeni vastu.
Mul on hea meel, et peaminister Andrus Ansip rääkis rahvusvahelisele uudisteagentuurile Reuters südamelt ära, et Eesti rahval on võlakirjakriisi riikide abistamise suhtes kannatus katkemas. Kui nõrgemad riigid eurotsoonist välja ei astu, ongi ainus võimalus, et tugevamad hakkavad ühisrahast ise loobuma.
 

Seotud lood

Uudised
  • 26.06.12, 06:05
Majandusteadlane: poliitikud kartsid krooni devalveerida
Eesti poliitikud ei julgenud krooni devalveerida, kuna 90% laenudest oli seotud euroga ning oleks laenuvõtja jaoks hüppeliselt kallinenud, rääkis majandusteadlane ja poliitik Janno Reiljan.
Arvamused
  • 02.07.12, 08:12
Teeme soomlastega ühisraha
Raivo Sormunen kirjutas, et Eesti võiks uuesti kroonile üle minna. See ei oleks mitte ainult tormakas, vaid ka kergelt kohtlane. Viimasena astusime sisse ja esimesena välja nagu ebaviisakad külastajad kontserdil. Väiksele majandusele oleks selline käitumine lausa hukatuslik.
  • ST
Sisuturundus
  • 20.12.24, 18:09
Navalis Group Shipbuilding & Offshore: 2024. aasta tulemused – uute võimaluste ja saavutuste aasta
Navalis Group on tuntud ettevõte, mis on tegutsenud laevaehituse, laevaremondi ja avamere ehituste valdkonnas juba üle 23 aasta. Navalis Group-i koosseisu kuulub mitu ettevõtet, mis töötavad edukalt ja tulemuslikult laevatehastes Eestis, Leedus, Soomes, Saksamaal ja Hollandis. 2024. aasta oli Navalis Group-i jaoks väga oluline, aidates kaasa ettevõtte arengule ja positsioonide tugevdamisele turul. Ettevõte näitas dünaamilist arengut, tuues turule uusi teenuseid, tugevdades rahvusvahelist koostööd ja täiustades siseprotsesse.

Äripäeva TOPid

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele