ÄP: tormakad euronormid nõuavad revolutsiooni

Äripäev ei kahtle, et iseenesest on väävli- ja teiste potentsiaalselt toksiliste ainete kasutuses piiramine keskkonnakaitse seisukohast mõistlik. Küll aga kahtleme normide rakendamise tormakuses, mis piltlikult sunnib peale evolutsiooni asemel revolutsioonilisi muutusi. Kiiretele ja üheaegsetele investeeringutele, mis võimendavad niigi sisse programmeeritud hinnatõusu. Tõsi, teema on olnud üleval tegelikult ligi neli aastat, aga liigkiirustamist möönab ka keskkonnaministeerium. Oma kommentaaris tõdesid nad, et olid skeptilised selles osas, kas neid rangemaid nõudeid on võimalik nii kiiresti rakendada ning tegime seetõttu ettepaneku jõustada need aastast 2020.

Muudatuse mõju väljendub esialgu kõige selgemalt hinnatõusus. Hinnanguliselt kallinevad nii kauba- kui ka reisijatevedu 25-50%. Üheks tõukejõuks on kindlasti prognoosimatu kütusehinnatõus, sest kui jätta esialgu suuremahulised ümberehitused tegemata ja minna üle diislikütuse kasutamisele, tõuseb järsult nõudlus nimetatud kütuseliigi järele, mis omakorda tõstab hinda prognoosimatult.

Teise lahendusena on pakutud gaasipesu- ehk scrubber-süsteeme või veeldatud maagaasi ehk LNG kasutamist kütusena. Kuid laevnike hinnangul nõuavad need investeeringuid ja ümberehitusi, mida ei ole võimalik 2015. aastaks ellu viia. Veelgi enam, järsk üleminek võib omakorda mõjutada ümberehituste hinda, mis praegu võiks olla ligi 1/3 laevamaksumusest. Juhul, kui kõik laevaomanikud peavad muudatused sisse viima üheaegselt, tõuseb järsult nõudlus, eriti arvestades, et kui direktiiv puudutab ligikaudu 10 000 alust, samas kui nõuetele vastab praegu ehk käputäis.

Lisaks puuduvad praegu vastavad LNG terminaalid, kus neid laevu võiks tankida. Aga ümberehitus tõstaks hinda ka teistel põhjustel. Näiteks kaotaks LNG-le ümberehitatud laev 10-15% kiirusest. Lisaks võtavad tekile paigutatud gaasitankid ruumi, nii et laev kaotab olulise osa lastist. Eesti Laevaomanike Liidu tegevjuhi Enn Kreemi hinnangul isegi ligi 350 tonni ehk 10 rekkat.

Oluline on, et laevnikud ei vastandu muudatustele, vaid pakuvad välja omad lahendused. Esiteks, uute reeglite rakendamine ainult uutele ehitatavatele laevadele koos riigi suunatud keskkonnatoetusega, nagu on tehtud Soomes. Kehtestada olemasolevatele laevadele nõue 0,5%lise väävlisisaldusega kütuse kasutamiseks alates 2015. aastast ning 0,1%lise väävlisisaldusega kütuse kasutamise tähtaja viimine esimesele perioodilisele dokkimisele pärast 2015. aasta algust.

Keskkonnaministeerium tõstab aga käed. Euroopa Liit olevat nüüdseks teinud teistsuguse otsuse ja Rahvusvahelises Mereorganisatsioonis (IMO) väljatöötatud rahvusvahelised nõuded oma õigusruumi üle võtnud. Eesti ei saa direktiivi jõustumist kuidagi edasi lükata, seda ei saa teha ka ükski teine riik.

Miks aga ettevõtjate huvid jäid tagaplaanile, jääb vastuseta. Euroopa laevaomanike viimane võimalus karmide reeglite tähtaega edasi lükata on püüda viia muudatused sisse IMO konventsiooni Marpol, mis reguleerib keskkonnakaitset merel ning millel põhineb ELi direktiiv. Küsimust tõstata plaaniv Prantsusmaa vajab aga muuhulgas ka Eesti toetust.

Autor: 1185-aripaev