Kõik pole kuld, mis hiilgab, sai järjekordse õppetunni juba kuuendat aastat majandusministeeriumi juhtiv Juhan Parts. Just suuremas osas Partsi määratud Estonian Airi nõukogu otsustas pärast veidi vähem kui pooleteist aastast teenistust, ligi miljoni eurost juhi palgakulu ja käesoleval aasta 9 kuuga teenitud 20 miljoni eurost kahjumit vabastada ametist ettevõtte presidendi Tero Taskila.
Kuid see on alles algus, sest Estonian Airi ootavad ees liinide sulgemine, kulude kokkuhoid ja koondamised. Tagasilend sinna, kus Tallinnast puuduvad ajaliselt mõistlikud otseühendused Euroopa Liidu oluliste pealinnadega. Selline lahendus Äripäeva ei rahulda.
Leiame lahendused. Oleme varem kaalumiseks välja käinud idee
Baltimaade lennufirmad ühendada. Teisipäeval tegi Krimelte juht Jaan Puusaag Äripäeva veergudel ettepaneku, et sarnaselt praami-, rongi- ja bussiliiklusele võiks ääremaastumise vältimiseks
doteerida ka lennuliiklust. Vajadusel muuta seadusi.
Aga võimalusi on veel. Miks mitte kompida koostööd Finnairiga. Suunata iga näiteks pooltunni järel Estonian Airi lennukid inimesi Vantaasse ja tagasi vedama. Kaotaksime Finnairile edasi vedades küll lennuajas ühe tunni, samas sihtkohti oleks palju rohkem. Finnair saaks lisakäibe, meie peaks aga peale maksma senisest palju vähem või üldsegi mitte. Lõppude lõpuks ei vaja me ju Estonian Airi, kui kasumitootjat või asja iseenesest, vaid igas mõttes soodsaid lennuühendusi. Et Eesti ei muutuks kättesaamatus kauguses ääremaaks.
Saatuslik viga. Rahvusliku lennufirma rekordilise prohmaka vaderiks võib lugeda Juhan Partsi. Vastaspoolel võib tekkida kiusatus süüdistada eelkõige nõukogu, kuid viimasel näib olevat vaid formaalne roll. On ju nõukogu liikmed ministrite määratud. Veelgi enam, pärast Estonian Airi sisulist tagasiostu oli just minister Parts see, kes n-ö soovitas nõukogul valida esimeheks riskiinvestor Joakim Helenius ning nii läkski. Viimane ka oma tiitli vääriliselt riskis täispangale.
Eelmise aasta suvel ametisse määratud Tero Taskila koostas avalikkusele teadaolevalt nõukogule sügiseks valikuks ka mitu võimalikku arengustsenaariumi. Tagantjärgi näib, et strateegia valikul oldi aga pimestunud, nagu kunagi Ameerika indiaani hõimud võõramaistest pärlitest. Seetõttu on nõukogu tagasiastumine igati õigustatud ja ainuvõimalik samm.
Kuid kes ikkagi vastutab? Spordist teame, et võõrleegionäri palgates peab ta olema kohalikust mängijast parem. Sama retoorikat kasutati ka Taskila palkamisel ning eriti tema palga avalikuks tulekul. Kui alguses räägitigi Taskilast kui imemehest, siis mingil hetkel sel suvel retoorika muutus. Kõnekas oli peaminister Andrus Ansip astumine palgakriitikute leeri. See oli murdekoht, kus veaparanduseks valiti patuoinas. Sest tegelikult oleks Ansipi valitsusel, kus kehtib kollektiivse kaitse ja vastutuse põhimõte, pidanud valede otsuste eest ka endale tuhka pähe raputama.
Seni aga määrati Estonian Airi etteotsa uus leegionär, rootslane Jan Olof Palmér. Taskilast kolmandiku võrra vähem teeniv Palmer juhib endiselt, pea kahekordse vahega järgneva ees, Eesti riigifirmade palgaedetabelit. Pankroti vältimiseks tuleb aga Partsi õppetundide soolane hind ilmselt maksumaksjal kinni maksta.
Autor: 1185-aripaev
Seotud lood
Premia juht Kuldar Leis on arvamusel, et Eestil on oma lennukompaniid vaja, küll aga peaks lennuühenduse tagamisel arvestatama mitte ainult Tallinna, vaid ka Tartu ja Kuressaarega.
Peaminister Andrus Ansipi sõnul poleks Estonian Air nii sügavasse kriisi tüürinud, kui ettevõtte nõukogus oleks olnud rohkem erakondliku taustaga inimesi.
Eri põlvkondade ühtseks ja tõhusaks tiimiks sidumine võib olla keerukas, kuid õigesti juhitud meeskondades toovad vanemate kogemused koos nooremate avatud mõtlemisega kokkuvõttes paremaid tulemusi, leitakse saates “Minu karjäär”.
Enimloetud
5
“Infortar on kodubörsi üks ambitsioonikamaid ettevõtteid”
Hetkel kuum
“Infortar on kodubörsi üks ambitsioonikamaid ettevõtteid”
Tagasi Äripäeva esilehele