Balti Innovatsioonifondi loomise peamine eesmärk on tuua investeeringuid tegevust laiendavatesse ettevõtetesse, kirjutab KredExi juhataja Andrus Treier.
Riski- ja erakapitali investeeringute sihtrühm on kõrge kasvupotentsiaaliga ettevõtted, mille võimalik väärtuse kasv tulevikus on piisavalt suur, et investorite võetav risk ja võimalik teenitav tulu oleksid tasakaalus. Kehtib loogika, mida suuremaid riske võetakse, seda suurem peab olema ettevõtte väärtuse kasvu potentsiaal.
Eesti väikesel turul tegutsedes tähendab see laienemist välisturgudele, kuna teisiti pole piisava kasvu saavutamine võimalik. Seega on teiste sarnaste fondidega analoogselt BIFi sihtgrupiks rahvusvaheliselt konkurentsivõimelised ettevõtted.
Sellised ettevõtted loovad üldjuhul kõrget lisandväärtust ja väärtuslikke töökohti. Viimane on oluline nii otsese tööhõive kui ka tööjõu kvaliteedi seisukohalt. Inimesed, kes on töötanud tugevates rahvusvahelistes ettevõtetes, viivad oma kogemuse edasi ka tulevastele töökohtadele või siis juba enda asutatavatesse uutesse ettevõtetesse.
See tõstab kokkuvõttes tööjõu kvaliteeti laiemalt ning arendab meie ettevõtlusmaastikku. Teine eesmärk on kohaliku riskikapitalituru arendamine. Balti kapitaliturg pole aktiivne ning investeeringute maht ettevõtetesse jääb oluliselt alla nii Euroopa kui ka muude arenenud majanduste vastavatele mahtudele.
Balti riikide omakapitaliinvesteeringute tase on vaid 14% (!) ELi keskmisest. BIF pakub eelkõige kahte funktsiooni. Esiteks teevad BIFi investorid, KredEx Eestist, LGA Lätist, Invega Leedust ja Euroopa Investeerimisfond (EIF) märkimisväärse investeeringu siinsele turule summas 100 miljonit eurot, millele lisaks kaasatakse erainvestoritelt 100–150 miljonit eurot. BIFi näol on Balti turul olemas oluline ankurinvestor, mis lihtsustab erainvestoritelt raha kaasamist.
Teiseks on investori ja BIFi fondijuhina kaasatud EIF. Viimane omab era- ja riskikapitali tegevuses suurt, pikaajalist ja edukat kogemust. Tegemist on ühega vähestest Balti riikide ühisest initsiatiivist, mis on saanud konkreetse väljundi allkirjastatud lepingu näol. Kusjuures tegemist on esmakordse juhtumiga, kus erinevate riikide poolt ühise fondi loomine on Euroopas õnnestunud.
Eriti suhteliselt väikestel riikidel on selline koostöö hädavajalik, et potentsiaalsetel rahvusvahelistel (institutsionaalsetel) investoritel tekiks huvi Baltimaade ettevõtteid ning siinseid võimalusi uurida. Loodetavasti avaneb ka kohalikel pensionifondidel suurem võimalus siinsesse ettevõtlusse investeerida. Seni on riikide kaasabil loodud fondide tegevust oluliselt piiranud just asjaolu, et keskendutakse vaid ühe riigi ettevõtetele, mistõttu on teatud tegevusalal sobilike investeerimisobjektide arv piiratud. Investeeringute tegemiseni läheb veel mõnevõrra aega, kuid edasisteks tegevusteks on loodud selge ja ühene alus.
Seotud lood
Riigi loodud IT-majad pakuvad erasektori IT-ettevõtetele järjest rohkem konkurentsi. Võisteldakse tööjõuturul, IT-firmadel on oht muutuda tööjõurendi pakkujateks, selgitavad saatekülalised Äripäeva raadios.