2030. aastaks peaks tootma aastas 200 korda rohkem vesinikuseadmeid kui praegu

Äripäeva raadio rohetehnoloogia ja innovatsioonisaates uurime, kui palju vesinikku praegu Eestis toodetakse, mille jaoks seda kasutatakse ja millised on tulevikuootused.

Eesti Energia vesinikuprojektidest praegu, tulevikus ja minevikus räägib ettevõtte vesinikuprojektide juht Kaarel Kuusk. Vesinikutehnoloogia turgu ning eestlaste innovatsiooni tutvustab H2Electro tegevjuht ja kaasasutaja Henrik Hal.

Kaarel Kuusk tõdeb, et vesiniku suuremahuline kasutuselevõtt Eestis eeldab taristut, mis hetkel puudub. "Me oleme rääkinud Eesti gaasisüsteemi halduri Eleringiga, kes on planeerimas koostöös siin piirkonnas vesinikutoru. Muidugi on toru valmimise tähtajad üpris kauges tulevikus. On ametlik versioon, mis ütleb 2030. aastaks, aga see ei ole tõenäoline - pigem räägime aastast 2040," sõnas Kuusk.

Ta lisas, et see on küll kauges tulevikus, aga seda on vaja. Ka on Eestit läbivale põhitrassile vaja juurde siseriiklikke harusid, mis viiksid vesinikku sinna, kus seda tarbitakse ehk Eesti näitel peamiselt Ida-Virumaal.

Kuidas vesinik aitab põlevkiviõlitööstust reformida ning miks eestlaste keraamilised katalüsaatorielemendid on paremad kui teistel, saab kuulda juba saatest. "Cleantechi" saadet juhib Mart Valner.

Saadet toetavad Eesti Rohetehnoloogia Liit, Sunly AS ja Keskkonnainvesteeringute keskus.

Fotol vasakult: Henrik Hal, Mart Valner ja Kaarel Kuusk. Autor: Andres Laanem