Eesti energiaturg on suurtes muutustes. Eksperdid: olukord on lootustandev

Eesti energiaturu seis ja lähiaastate väljavaated tekitavad optimismi. Kuigi taastuvenergia osas jääb Eesti Põhjamaadele alla, on olukord siiski aina parem ka meil ning elektrihinnad on võrreldavad või isegi soodsamad kui Kesk-Euroopas. Viimaks on suudetud likvideerida ka suur osa taastuvenergeetika turgu ahistanud takistustest ja arenduste tempo on oluliselt kiirenenud.

Energiaturg toimib Eestis konkurentsireeglite järgi ehk on avatud kõigile energeetikaettevõtjatele ja uued tootjad on turule teretulnud. Nii tõdetakse seekordses "Rohepöörde praktikute" saates, mille teemaks on Eesti energeetikaturg. Vestlusringis osalevad Eleringi juhatuse liige Erkki Sapp, energiaettevõtte Evecon juht Karl Kull ja Eesti taastuvenergia koja juht Mihkel Annus. Saatejuht on Kerttu Metsar.

Juttu tuleb ka suurest süsteemsest muutusest, mis ootab elektriturgu ees aastal 2025, kui toimub desünkroniseerimine Venemaa elektrisüsteemist ja Eesti liitub Mandri-Euroopa võrguga. Sünkroniseerimine Euroopaga avab uusi võimalusi ka tugiteenuste ja sagedusreservide näol. Tekib vajadus paindlikkusteenuste järele, mis aitavad võrgus tekkivaid kõikumisi tasakaalustada. 

Energiasektori osalejad usuvad ja loodavad, et elektritarbimine suureneb. Eleringi hinnangul prognoositakse aastaks 2030 Eestis elektritarbimist 10 TWh.

Eesti valitsus on seadnud eesmärgiks, et aastast 2030. oleks Eestis tarbitav elekter sajaprotsendiliselt Eesti enda toodetud taastuvenergiast. See eeldab märkimisväärset kasvu taastuvenergia tootmisvõimsustes ning õigeaegset uute põhi- ja jaotusvõrkude loomist. Taastuvenergia tootjatele on loomisel hinnagarantii mehhanismid, mis loodetavasti aitavad  kiirendada nii taastuvenergia tootmist kui ka tarbimist. Milline meie energiaportfell Eestis täpsemalt olema hakkab, pole veel selge.

Fotol Karl Kull, Erkki Sapp ja Mihkel Annus.