Eestlased panevad rohkem metsa müüki, hinnad langevad

Eesti metsandusturul on viimastel kuudel toimunud märkimisväärseid muutusi – metsamaaga tehtavate tehingute arv on kasvanud, kusjuures metsaomanikud eelistavad pigem kinnistu müüki kui raieõiguse müüki.

„Langenud on ka metsamaa hind,“ tõdes saates ”Mets ja majandus“ Eesti Metsameistri tegevjuht Loel Lobjakas. Kui varasemalt oli võimalik heade kasvutingimustega metsamaa hektari eest saada kuni 4000 eurot, siis nüüd on see langenud 2500–3000 euro vahemikku, rääkis Lobjakas.

Ta lisas, et hinnamuutuse on endaga kaasa toonud mitmed asjaolud. Üheks neist on maamaksu arvestuse muutumine. “Suuremad metsaomanikud on ettevaatlikumad, kuna suurel maa-alal võib maamaksu tõus märkimisväärselt mõjutada majandustulemusi,” selgitas Lobjakas. Samal ajal on väikeomanike seas aktiivsus vähenenud.

Lisaks maamaksule avaldab oma mõju ka Eesti metsanduspoliitika, eelkõige linnurahu regulatsioonid. “Kui kevadise pesitsusperioodi ajal kehtivad raiete piirangud, on metsaomanikud ja ettevõtted sattunud keerulisse olukorda. Kolmekuuline raiete keeld mõjutab oluliselt metsandussektorit, sundides ettevõtteid hoidma töötajaid palgal ilma reaalse töövõimaluseta,” rääkis Lobjakas. Samuti on kuulda plaanist kehtestada trahvimeetmed, mis võivad veelgi enam piirata metsatööstuse tegevust erametsades.

Lobjakas näeb, et Eesti metsandusturg on mitmete tegurite surve all. Maamaksu muutused, looduskaitsealade laienemine ja raiete piirangud on tema sõnul tekitanud ebakindlust nii ostjate kui müüjate seas. Suuremate metsaportfellide omanikud kaaluvad müüki, kuid ostjate leidmine võib osutuda keeruliseks, eriti suurte tehingute puhul.

Saadet juhib Toomas Kelt.

Fotol Joel Lobjakas, autor Eesti Metsameister.