Saksamaalt ja Soomest plastjäätmeid importiva ettevõtte Neular juht Ilo Rannu ütleb, et kultuur algab prügikastist. Tema sõnul teevad mõne naabri jäätmed Eesti prügikastide sisule silmad ette.
Paide lähedal tegutsev ettevõte Neular impordib Euroopast plastjäätmeid eesmärgiga muuta need ehitusmaterjaliks. Tehases antaksegi jäätmetele uus elu plastprofiilide näol. Neist omakorda valmivad eeskätt Lääne-Euroopas terrassid, aiad või hobuboksid.
Toorainet ehk erineval kujul plastjäätmeid ostab Neular peamiselt Saksamaalt ning Soomest. Neis riikides on ettevõtja sõnutsi ka Euroopa vaat et parimad jäätmed.
„Võin kindlalt öelda, et Leedu materjale me tarvitada ei taha, sest sealt vaatab räme läga vastu. Sama mure on ka Eestiga,“ rääkis Rannu saates „Äri Eestimaal.“
Ettevõtja nendib, et kuigi laias laastus tarbivad eurooplased samu tooteid ja brände, siis riigiti vaatab prügikastidest vastu väga erinev sisu.
„Leedust tulid materjalikoormad, kus olid justkui sorteeritud pakendijäätmed, seal sees olid jalgrattad. See, et seal on surnud koerad ja kassid, on väga tavapärane,“ jagas Rannu kogemusi.
Eestis on Rannu sõnutsi jäätmetele uue väärtuse andmiseks puudu sorteerimissüsteemid. Täpsemalt sellest, miks pole Eesti jäätmed ettevõtjale kasutatavad, saab kuulda saatest.
Täpsemalt on saates kõne all:
2.50 Kas tehaseomanik võtab enda plastjäätmed tööle kaasa?
5.40 Mis kuju antakse prügile Saksamaal? Aga Soomes?
10.20 Etapp, mis on puudu Eesti jäätmekäitluses
18.40 Jäätmehindade kujunemine
21.37 Neulari mahud ja potentsiaal
22.30 Ring tehasehoones ehk kuidas saab Voimixi karbist terrassilaud?
33.26 Konkurentsiolukord ja väljavaated
37.30 Eesti kliendid Luule ja Kalju
Saatejuht on Eget Velleste.
Pildil on Ilo Rannu, autor Liis Treimann.
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.