Aastaks 2030 peaks olema kogu üldharidus eestikeelne, ent kas praegune lahendus toob meile tõepoolest eestikeelse hariduse või üksnes eestikeelsed vene koolid?
Haridusministeeriumi üldhariduspoliitika juht Ülle Matsin usub, et ikka esimese variandi, ent temagi sõnul on see protsess, mis niisama lihtsasti lõpptulemuseni ei jõua.
Tarvis on ümberõpetada venekeelseid õpetajaid, aga tegeleda järelkasvuga ka tervikuna. "Õpetajate järelkasvu teema on tegelikult üleeuroopaline," rõhutab Matsin.
Ta lubab, et sellest aastast on palju hariduspoliitilisi korraldusi, mis õpetajaid aitavad. Pole ju ununenud, et alles kevadel õpetajad töötingimuste ja palga pärast streikisid.
Matsin usub, et hariduspoliitika liigub õiges suunas ja et riigigümnaasiumid on selle lahutamatu osa. Ta rõhutab, et keskhariduse pakkumine ühes omavalitsuses ei saa olla regionaalprobleemide lahendaja.
Intervjuus räägib ta kutsehariduse paremast sidumisest senise üldhariduspoliitikaga ja ka üleüldiselt nn kombinaatkoolide kriitikast.
Küsis Indrek Lepik.
Foto: Liis Treimann.
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.