Biokütuste kasutamine veonduse jalajälje vähendamiseks saab Eestis järgmise etapi, kui mais alustab Jüris tegevust esimene veeldatud maagaasi ehk LNG-tankla.
- Alexela juhatuse liige Alan Vaht leiab, et uute kütuste kasutusele võtmist tuleb toetada. Vastasel juhul ei suudeta täita võetud kohustusi vähendada veondusvaldkonna keskkonnajälge. Foto: Eero Vabamägi
Tarbijate poolt vaadates on suurim hirm Eestis gaasiautodesse investeerimisel seotud aktsiisi ja selle tulevikuga. 2017. aasta juunikuust alates on mootorikütuses kasutatav vedelgaas maksustatud 30% diislikütuse aktsiisimäärast, CNG-l ehk surugaasil aga 10% ulatuses, biogaas on siiani maksuvaba. See muudab kütused tarbijale
soodsamaks.
„Kogu seda (fossiilkütustele – toim) alternatiivset infrastruktuuri alles tuleb üles ehitada ja täna toetada,“ rääkis Äripäeva raadio
saates "Energiatund" Alexela juhatuse liige Alan Vaht. „Kui riik otsustaks hakata maagaasi- või LNG-aktsiisi tõstma enne turu välja arenemist, siis see oleks endale jalga tulistamine." Ta viitab võetud kohustusele kahandada Euroopa Liidus aastaks 2050 veonduse süsishappegaasiheidet 60% võrra.
Eestis on LNG kasutamine transpordis alles lapsekingades. Umbes 500 Eestis tegutsevast bensiinijaamast-tanklast on surugaasile keskendunud 13–14, esimene LNG-tankla aga alles alustab maikuus tegevust.
Kui kiiresti tasub ära LNG-kütusel sõitev veok, milliseid muutuseid toob tarbijale ja kütuste müüjale uute kütuste turuletulek ning millal alustab tööd LNG-terminal Paldiskis, selgub saatest.
Kuula saadet "Energiatund"
siit.
Seotud lood
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva
Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.