Kuigi USA president Donald Trump saatis eile õhtul Iraanile rahusõnumi, ei pruugi USA ja Iraani vastasseis olla täielikult lõppenud, vaid võtta hoopis asümmeetrilisema mõõtme, tõdeti Äripäeva raadio otsesaates "Poliitikute töölaud".
- Enne kindral Soleimani tapmist oli Iraani ühiskonnas tugev vastumeelsus keskvõimu suhtes. USA droonirünnak on võimaldanud Teherani liita iraanlasi ühise vaenlase vastu. Foto: AFP/Scanpix
Eile õhtul teatas USA president Donald Trump, et Ühendriigid on valmis tegema rahu kõigiga, kes seda soovivad. Pärast Iraani erivägede kindrali Qasem Soleimani tapmise eest USA baasidele ohvriteta kättemaksu raketirünnaku korraldanud Teheran tundub vältivat laupkokkupõrget Washingtoniga.
Teisalt tunnistas Rahvusvaheliste Kaitseuuringute Keskuse direktor Sven Sakkov, et Iraani vastutegevus võib levida teistesse Lähis-Ida pingekolletesse. Iraani asümmeetrilise sõjapidamise võimekust tunnistas ka kaitseministeeriumi kaitsepoliitika asekantsler Kadi Silde, kelle sõnul on Iraan panustanud eriti kübervõimekuse arendamisse. "Poliitikute töölaua" Lähis-Ida-teemalist arutelu vedas Äripäeva ajakirjanik Allan Rajavee.
Kuula saadet siit:
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Maailma Kullanõukogu avaldas eelmise aasta lõpus raporti, milles lükati ümber väited, et kulla pikaajaline tootlus on võrreldav inflatsioonitempoga. Uuringust tuleb välja, et kulla hinnatõus on olnud inflatsioonitempost kaks korda kiirem ning kulla hinna peamised mõjutajad on hoopis majanduskasv ning globaalsete aktsia- ja võlakirjaturgude koguväärtus.