• OMX Baltic−2,02%296,06
  • OMX Riga−0,85%862,47
  • OMX Tallinn−1,5%1 910,81
  • OMX Vilnius−2,31%1 124,04
  • S&P 500−0,23%5 062,25
  • DOW 30−0,91%37 965,6
  • Nasdaq 0,1%15 603,26
  • FTSE 100−4,38%7 702,08
  • Nikkei 2255,09%32 721,87
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,91
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%94,44
  • OMX Baltic−2,02%296,06
  • OMX Riga−0,85%862,47
  • OMX Tallinn−1,5%1 910,81
  • OMX Vilnius−2,31%1 124,04
  • S&P 500−0,23%5 062,25
  • DOW 30−0,91%37 965,6
  • Nasdaq 0,1%15 603,26
  • FTSE 100−4,38%7 702,08
  • Nikkei 2255,09%32 721,87
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,91
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%94,44
  • 16.01.20, 12:03
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Viljar Arakas uut kriisi veel ei prognoosi

Majanduslikku tuge kriisi ennustajatele pole viimastel aastatel olnud, rääkis EfTEN Capitali juht Viljar Arakas neljapäevases hommikuprogrammis.
Efteni kontoris Tallinnas Lauteri tänaval.
  • Efteni kontoris Tallinnas Lauteri tänaval. Foto: Andres Haabu
"Uut kriisi kuskilt numbrite baasilt ei saa öelda, kust ta võiks paista. Pangandussektor on olnud hästi konservatiivne: pangad on andnud n-ö õigeid laene ehk pole andnud laene tühjade maakruntide vastu, mis põhjustas kriisi möödunud tsüklis," rääkis Arakas.
Araka sõnul liigub elukondlik kinnisvara ärikinnisvara trendidest ees. "Kui vaadata praegu Eesti elanikkonna finantstervist, siis elukondlik kinnisvara on tugevatel jalgadel. Ärikinnisvara juures on põhiküsimuseks panga finantseeringud," märkis Arakas ja lisas, et Eesti Panga kolmanda kvartali ettevõtete laenamise statistikat vaadates oli huvitav see, et ettevõtete laenamine välismaalt on kasvanud. Tema sõnul on see omaette aja märk.
Arakas rääkis hommikuprogrammis ka sellest, mis eesmärgiga kaks fondi ühte patta pandi: nimelt teatas ärikinnisvarale keskendunud fondivalitseja EfTEN eile, et ühendab seni eraldi tegutsenud mitteavaliku I fondi ja börsil kaupleva III fondi, mille abil luuakse 350 miljoni eurose mahuga suurfond, mis peaks andma parema nähtavuse investorite seas ning paremad eeldused kinnisvarainvesteeringute finantseerimiseks.
Hiigelfondiks uut fondi ta ei nimetaks, kui vaadata laiemat perspektiivi: näiteks Skandinaavias oleks fond mahult umbes viiekümnes.
Kuula intervjuud siit:

Seotud lood

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele