Linnu, kus pruugitakse nutilahendusi, võib võrrelda mobiilidega, millel on kõigil erinev laadija, tõdetakse seekordses saates „Tark elukeskkond“.
- Vasakult: Sven Sommer, Toomas Türk ja Einari Kisel Foto: Karl-Eduard Salumäe
Ühesuguseid lahendusi, mida saab niisama hästi kasutada näiteks nii Tallinnas, Riias kui Helsingis, napib, leiavad saatekülalised – Maailma Energeetikanõukogu Euroopa regiooni juht Einari Kisel, Tallinna ettevõtlusameti innovatsioonijuht Toomas Türk ning rahvusvahelise tööstuskontserni ABB kommunikatsioonispetsialist Sven Sommer – konsensuslikult.
Küll aga lähevad nende nägemused lahku küsimuses, kas ja kui palju võiks olukorda muuta riikideüleseid standardeid luues. Kui Einari Kiseli meelest peaks laskma linnade targemaks muutumise protsessi juhtida innovatsioonil, siis Sven Sommer leiab, et täiendav standardiseerimine aitaks palju.
Millised linnad üldse liigituvad tarkadeks või nutikateks ning kuidas need meie elu paremaks muudavad, saab teada saadet kuulates. Sõna ütleb sekka ka Tartu linnavalitsuse analüütik ja projektijuht Kaspar Alev ning refereeritud saab ka Helsingi innovatsiooniettevõtte Forum Virium Helsinki programmidirektori Kerkko Vanhaneni vastuseid. Saadet juhib Karl-Eduard Salumäe.
Kuula saadet siit:
Targad linnad on praegu nagu erinevate laadijatega telefonid
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Ettevõtet ostes ja müües sõlmitakse siduv hinnakokkulepe alles üsna lõpus, kui on hinnatud firma väärtus ja tehtud hoolsusaudit ehk due diligence raport. Teinekord võib sellest selguda, et miljoniga kasumis ettevõte on hoopiski miljoniga kahjumis, räägiti saates.