Prognoositavalt elab 2050. aastaks üle 70 protsendi maailma rahvastikust linnades. Samal ajal valmistab suurt muret terendav kliimakatastroof, mis sunnib inimkonna ökoloogilist jalajälge drastiliselt vähendama.
- City Blueprints Foto: Kheng Ho Toh
Neid fakte võib kasutada selgitamiseks, miks nõndanimetatud tarku linnu või nutilinnu vaja läheb. Nagu kinnitas Maailma Energeetikanõukogu Euroopa regiooni juht ja TTÜ Targa linna tippkeskuse strateegiajuht Einari Kisel lõppenud nädalal eetris olnud Äripäeva raadio saates "Tark elukeskkond", on just keskkonnahoiu aspekt põhiline jõud, mis meid nutikate linnade poole suunab, sest andmeid koguv ning nende põhjal kaalutletud otsuseid langetav linnakeskkond võimaldab kõiksugu ressursse märkimisväärselt säästa.
Mis teeb ühe linna targaks, on omaette tahk. Nagu tähendas samas saates Tallinna ettevõtlusameti innovatsioonijuht Toomas Türk, kuuluvad selle juurde muu hulgas ka nutikas majandus ning uutele tehnoloogiatele avatud meelega elanikud.
Saates osalevad veel rahvusvahelise tööstuskontserni ABB kommunikatsioonispetsialist Sven Sommer ning Tartu linnavalitsuse analüütik ja projektijuht Kaspar Alev. Lisaks refereeritakse Helsingi innovatsiooniettevõtte Forum Virium Helsinki programmidirektori Kerkko Vanhaneni kirjalikke vastuseid. Jutuajamist juhib Karl-Eduard Salumäe.
Kuula saadet siit:
Targad linnad on praegu nagu erinevate laadijatega telefonid
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Äripäeva raadio sisuturundussaade on pühendatud väikeettevõtete konverents-messile Südi 2025, kus jagavad kogemuslugusid väikeettevõtjad. Suurfirmade esindajad annavad nõu finantseerimise, energia-, IT-, tervise- ja personaliküsimustes.